võlumaal

Eile, kui me K.ga bussis istusime, siis mainis ta mokaotsast, et meie sihtpunkti jõudmiseks peame me trippima kuskilt läbi metsarajakeste ja üle ojade ja muu sellise. Siis ma juba mõtlesin, et oh juudas, mis seiklus sellest tuleb. Minul olid otseloomulikult kontsad kah jalas. Kurtsin siis, et ise inimesed veavad mind kohtadesse ja siis ütlevad, et krt ära vingu, ära kanna siis kontsi, mille peale K. kostis, et tema küll midagi säärast ei soovita. Ta hoopis soovitab ikka kontsi kanda ja hoopis aitab mind läbi selle wildlife’i. See oli päris kena.

Ja ausalt, te ei kujuta ette KUHU TA MIND VIIS. See forriil oligi võlumaa! Mul oli tunne, nagu ma oleks kuskil maakohas- tundele aitasid kaasa K. vanaisa ja vanaema, kes tavaliselt ongi maakohtades.

Tsillisime, jõime veini ja K. suure venna enda tehtud sidrunijooki, mis oli imetabane.

Ühel hetkel, keset ööd, kui me juba veits vintis olime, otsustasime me K.ga minna rännakule burksiputkasse. Ma sain jalga kauboisaapad ja teekond võis alata.  See oli lihtsalt niii niii niii awesome. Trippisime läbi kruusateede inimtühjale sõiduteele, kus oli üksik burksiputkake, kus sees oli tore burksionu. “See on vjääike,” ütles ta uhkelt, kui ma oma burksi megasuureks kutsusin.

Tagasitee möödus burksi süües ja üleni burksine olles ja ringi koperdades. A see oli awesome! Kui me tagasi jõudsime, siis avastasime, et suur vend ja K. ja vanaisa olid väljamaa puskarit jooma hakanud, ise samal ajal kaarte mängides. Meenutasin hea sõnaga oma kaardiaegu homodega ja lubasin suurega suuga võita. Kaotasin muidugi ja olin elus äärmiselt pettunud.

Siis me jõime veel veini ja ma ajasin K. vanaisaga pikalt juttu. Muuhulgas rääkisime puusaoppidest ja muudest positiivsetest asjadest elus. “Kle puusaopp on tühiasi, mu sõber käis kolm korda! Nüüd on ta surnud..” Julgustav.

“Ja see on minu vanema venna perse,” kostis K. kui ta vend alasti kuskile tiigi poole lippas. Ma varsti juba kõiki nende pere perseid näind, on mul kuri tunne.

Öösel saime magada koeravoodis ja kudrutada. Meeldis küll.

Hommikul ärkasin ma selle peale, et päike siras kui ma ei tea mis. Nii hirmus palav oli ja K. magas, seega otsustasin ma ette võtta aiatripi ja nosisin seal tikreid ja sõstraid ja olin eluga megarahul, kuni nad mind “randa” viia otsustasid.

Terve tripi mõtlesin, et olen võlumaal. Kontsad saatsin nahui ja läksin paljajalu. Olen lihtsalt selline haardkoord eit noh. Käisime ujumas, ja nagu ussidele ja naisterahvastele kohane, peesitasin ma hiljem sooja kivi peal.

Kui me tagasi jõudsime olid vanaemad ja vanaisad teinud meile süüa ja siis oligi juba aeg linna tagasi trippida. Enne tegin väikse tikriringi veel. Mmm.. tikrid!

Ma küll mõtlesin kunagi koju minna, aga kodu on sassis ja overrated, seega tulime K. ja tema kahe vennaga hoopis nende poole.  Enne käisime turul shoppamas. Mina porkbellyt ja K. vokipanni. Selline tore koht siis.

Aed on siin sugulasi ja asju täis, kohe pakuti mulle J. poolt püütud vähki ja mina lükkasin ahju porkbelli. Nüüd on aeg tööd teha natuke, kuni poisid värvi ostmas käivad. Ja siis SÖÖME TÄIEGA. Mmmm!

Aga üldiselt olen ma megamegamegaõnnelik. Ja vat see mulle meeldib!

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: