Arhiiv kuude lõikes: veebruar 2013

sõbrapilt

minu

“Sina mulle selle deemoni sisse panid,” hälisesin ma vaikselt voodis keras olles ja ropsi alla surudes alles täna hommikul. Ja siis läksin ma arsti juurde ja siis näidati mulle, kuidas ta istub lihtsalt mu emakas. On uhked 0.94 cm pikk ja tsillib seal oma sõbra lootekotiga, kes asub pildil vasakul.

Mulle meenus kohe see Robinsoni lugu- tal oli ka ju ümar asi seltsiliseks, et ta ei peaks saarel üksi  tsillima. Kuna mu lapsukesel veel võimalik mulle emakasse võrkpalli sebida ei ole, peab ta leppima lootekotiga. Aga noh, it’s something!

Ja kuigi koheselt kui koju astusin, helistas ema, küsis mis haigla ma siis valisin. Vastasin, et Pelgu. Läks  kohe meganärvi ja rääkis tüüpilist: oh sina Mariann ei suuda elus ikka ÜHTEGI õiget otsust teha, juttu. Aga mind see ei heidutanud kohe üldse mitte :)

Ma heldin niisama ja hoian korraga nii ropsi kui pisaraid tagasi, sest see kõik tundub AWESOME!

Mu järgmised pühalikud lubadused saavad olema järgmised:

Ma ei õõnesta sind kunagi ja aitan sind teha kõike, mida sa vähegi teha tahad. Ja ma ei dissi su valikuid (va kui sa hooraks tahad hakata vms, siis mainin mokaotsast, et ei tea, kas maksab). Ma julgustan sind tegema ja proovima KÕIKE, sest noh, kõik on võimalik. Ja ma üritan sind võimalikult vähe alandada su sõprade ees, et ma sind üleni ei musitaks ja muud häbi ei teeks.

Aga võid kindel olla, et ikka teen :)

üks päev minu emaga

Mina: Ma mõtlesin, et ma tahaks ehitada kassimaja.

Ema: Sa nagunii ei oska.

Mina: Kallis ema, kas sa ei tea, et lastesse ei tohi iial sisestada, et nad midagi ei oska. Pigem tuleb neid ikka julgustada asju proovima.

Ema(ärritudes): SA JU EI OSKA!

***

Mu emal on selline huvitav komme, et ta on terve elu minu eest kõik asjad ära teinud. Alates koristamise ja nõudepesuga, lõpetades mu riiete triikimise, mulle mööbli valimise ja minu väheste valikute kritiseerimisega. Seda siis mu lapsepõlvest, kus ma veel temaga elasin, kuni praeguseni, kus ma ei ela temaga, aga erilist vahet pole, sest lambihetkedel on ta ikka siin.

Parim osa selle juures on see, et ta teeb seda alati mölinaga.

Näiteks tuleb minu koju, ilma minu teadmata, vaatab, et kõik on segamini.Helistab, sõimab ja hakkab… koristama.

Oeh. Mul ausalt ei ole mu ema vastu midagi, ta on muidu üsna normaalne inimene. Aga no jumala eest, lõpetagu mu asjade tegemine ükskord. Ma päriselt võib-olla kunagi hakkan siis neid ise ka tegema :)

naised saunas…

…rääkisid, et kui hommikuti süda paha on, siis on ilmselgelt tegu tütrega. See on muidugi sama adekvaatne fakt nagu… kui sul on raseduse ajal korraks külm, siis on tegu poisiga ja kui sul on enamasti soe, siis on tegu keskküttega.

Igatahes oleksin ma rohkem kui rahul.

Ma suudaksin kindlasti meisterdada endale võrratu mini me, ainult et natukene arukama. Ja ilusama. Ja parema. Ja maailma täiuslikuima.

Sellised tagasihoidlikud soovid siis :)

6543943_460s

aidake mind keegi

Ma lihtsalt ei suuda elada enam oma konstantse südamepahaga, see lihtsalt EI OLE reaalne.

Muidu on kõik norm.

6539785_460s

ülehomme näeme

Tegelikult küll alles neljapäeval. Aga siis on mul ultraheli, sest ma jätkuvalt olen kindel, et midagi ehk ei ole päris nii nagu peaks. Nagu kõige alguses, kui rasedustest näitas kahte triipu – ei uskunud.

Siis läksin arsti juurde, kus ta ei näinud mitte midagi, kuid vereproovi järgi julges ikka pakkuda, et küllap olen ikka rase – ei uskunud, sest midagi polnud ju näha! Mu laps on NÄHTMATU! Mõelge, kui raske sellisele riideid leida oleks!

Siis läksin arsti juurde ja ta ütles “Kas te näete seda musta auku siin mustas augus, see ongi rasedus!” Aga kuna südamelööke ei olnud (sest ma ronisin arsti juurde umbes 2 tundi peale rasestumist) siis ikka ei usu.

Neljapäeval on arst, kus juba peaks südamelööke näha olema. Eks näis, kas siis usun.

Päeva küsimus: Kas lapse tapab enne Joosep vägivallaga või Kurg armastusega? (Variant 1 hõlmab endast seda, et Joss närib ta kõri läbi ja kraabib silmad peast välja- variant 2 seda, et kurele meeldib see liikumisvõimetu objekt nii väga, et lamab talle näkku ja tahab hellust

.) Võtan vastu kihlveopakkumisi. Õigesti vastanute vahel loosin välja kaks lapsetekki, mis on esimesed lapseasjad, mida minu käsi puudutanud on (ok mitte elus, aga noh, olgem nüüd metafoorilised)- sest siis mul obv neid vaja ei lähe. Sain igatahes täna Sassult esimesed lapseasjad. Oh juudas.

Enesetunde koha pealt siis nii:

  1. Teen hommikul silmad lahti – tahaks oksendada.
  2. Surun iivelduse alla ja üritan midagi süüa. Ei saa.
  3. Alles tööle jõudmise hetkeks suudan seal midagi süüa. Ükspäev oleks äärepealt oma paberkorvi oksendanud, aga õnneks NEELASIN ROPSI ALLA ja tegin seda glamuurselt ja saladuslikult WC’s.
  4. Siis on normal olla, peale selle, et tissid valutavad ja treppidest alla tulles tuleb tisse kinni hoida, et need üles-alla ei liiguks.
  5. Koheselt kui magu nats tühjeneb, annab keha sellest hellalt märku, tekitades mulle sellise tunde, et kõik asjad mu ümber haisevad nagu viimane sitt ja ainuke võimalus normaalse enesetunde saavutamiseks oleks siis ropsimine või lõhnatajude kaotamine.
  6. Kui kõik see juhtub, ajab KÕIK MEGA NÄRVI. Ma tahaks lihtsalt kogu aeg kedagi perse saata, sest kõik tunduvad nii jobud ja mina olen ainuke vaene inimhing, kellel on taak seda (VÕIB-OLLA olemas olevat) last enda sees kasvatada ja meisterdada ja sellega kaasneb nii palju ebamugavusi et MINGE PERSE!

Aga muidu on normaalne. Rasedus, oo kaunis aeg, kus saan neelata oma ropsi ja kõik perse saata!

6584064_460s

kingaaeg

Millal see kevad tuleb?

1361816495155

Ma tahaks öelda ainult mmm. Nad on võrratud, eks ju? (Sorri, tunnen ennast nagu need blogijad, kes on “täna ostsin ma selle paki nätsu ja selle koti ja need kõrvakad ja selle kreemi ja siis selle jäätise ja siis selle kilekoti sain pealekauba, aga niii väga tahan näidata!)

1361816688873

Ja paar paari baleriinasid ka, juhuks kui kontsi kanda ei viitsi parasjagu.

1361816825168Ja midagi ka… mehisemat :D?

Kaks kleiti ka, aga ma ei viitsi neid selga panna, teinekord.

Kassid nautisid ka uusi kingi, nad said karbid endale:

1361827300585

mida ma oskaksin küll kosta

1361737828944Käisime täna nautimas ilmavõlusid ja soe päike pani meid kõiki kevadet igatsema.

Joosep hüppas täna juba võbisedes köögilauale ja ei maga enam tervet päeva maha. On isegi paremini kõndima hakanud, sööb ilusti ja jõi ka vett. Samuti külastas ise tualettruumi ja oli muidu glämm. Ehk siis vajab lihtsalt natuke aega.

Segaduses, aga hea on olla.

Heas segaduses.

Segaduses olla.

Olla hea.

Aga segaduses?

 

jälle kassihädad

Ega pikalt saa see elu kassidega kaunis olla, ikka peab midagi pekki minema. Eile käis minu juures kraamimas ema (sest tema elu ülesanne on kasvatada minust ikka VÕIMALIKULT abitut inimest, kes ise mitte midagi tegema ei pea) ja jättis rõdu ukse lahti. Joss sai rõdule luurima. Ta tegelikult käib ka minu kodus olles teinekord rõdu peal, aga ma ei lase tal selle ääre peale turnima minna, vaid tegin aialauakese rõdule lahti, et ta sealt pealt õue näha saaks. Kui kõrval seista, siis ta püsib ka seal. Seda seika vanemad mulle igaljuhul ei rääkinud.

Igatahes avastas kasuisa ühel hetkel, et Joosep on õues. Tuli trepikotta sisse, aga üles tulla ei tahtnud. Ema tõi ta süles viiendale tagasi ja nad ei märganud kassi juures midagi kummalist. Kuigi tegelikult on kummaline ka see, et Joss ennast hammustamata sülle laseb võtta. Igatahes läksid nad minema. Siis tulin mina koju, ei pannud midagi erilist tähele ja meisterdasin asju. Joss magas.

Õhtul läksin Daki ja Andraga hiinakasse ja seejärel Noorusesse. Kui ma öösel koju jõudsin, siis sain kohe aru, et midagi on valesti. Ainult Kurg tuli ukse peale. Joosep lamas voodis. Nägi selline kummaline välja, märkasin, et ka lõug on natuke katki. Läksin kööki süüa panema ja kutsusin Jossi. Ta hüppas voodist maha, komberdas paar sammu ja kukkus ümber. Astus jälle paar vankuvat sammu ja istus jälle maha. Panin talle toidu nina ette, seda sõi. Siis ma läksin küll paanikasse ja helistasin emale, kes alles siis mullle suvatses juhtunust rääkida. Ega nad ei viinud enne võib-olla otsi ka kokku, sest samahästi oleks Joosep õue saanud ju trepist alla minnes.

Loomaarst ütles nüüd, et kui ta otseselt ei lonka ega oksenda, siis arstile viia pole mõtet – ilmselt on tegu tugeva põrutusega. Ehk isegi ajus oleva verevalumiga, mille lahustumine aega võtab. Nüüd olen Jossi enda voodis pesas hoidnud, alla panin kampsuni ja peale salli. Magab, vahepeal hoiab suud imelikult lahti. Nägin, et ka keel on natuke katki.

Täna hommikul võttis ka sööki vastu, aga vett ei võta. No ma ei tea, kuidas ma talle selle sisse pressida saaks?

Kurg ka pistiitab, tahab Jossile peale/kaissu/pähe ronida. Vahepeal üritab ka mängu alustada ja hakkab Joosepit kõrist närima. Terve öö pidin aina ärkama ja vaest Jossi kaitsma. Kurg oli väga pettunud, tavaliselt on ju tema mu kaisuloom.

Täiega ajab nutma, et ma ei saa mitte kui miskit muud teha, kui lihtsalt oodata, et Joosep paranema hakkaks. Ja vaadata, et ta ei oksendaks ja ikka talle kuidagi vett sisse saada. Nõnda jäävad ära ka K. vanaema sünnipäev ja Mammu sünna. Sest vaene Joss on nii kurb :(

joss

Sain 23!

image

 

20. veebruar oli vahva päev. Mul olid sõbrad külas ja sain vanemaks, mmmm. Mõnus.

Nagu ma ka juba oma FB’is naersin, siis kirjutan ka siia naljakast uuest fenomenist soovida inimestele palju õnne NII LÜHIDALT KUI VÕIMALIK.

PÕS- päris naljakas, eks? Selle asemel, et öelda välja “Palju õnne sünnipäevaks” säästame aega ja ütleme PÕS. Ega see mu hinge otseselt haava, aga naljakas on.

Aga VEEL parem on “Õ”. Seda soovis mulle lausa kaks inimest ja ma vastasin neile “t”. Lihtsalt humoorikas. See on nagu, et ta tahaks mulle soovida palju õnne, aga eriti ei viitsi. Seega nad kirjutavad “õ”. Et näidata, et nad on võtnud oma elust 2 sekundit ja mõelnud mulle. Suured tänud teile.

Need, kes mulle aga õnne ei soovinud, vihkan teid :)

i’m ignoring you, because you make me sad and happy

Mu sees on tobuvabohu, aga mulle tundub, et aina rohkem peab paika see, et mis silma alt ära, see meelest läinud. Mõnes mõttes nagu hea, aga siis teinekord tuleb korraks meelde ja siis tuleb selline… fhkejfhkjehfkejcdvc8rerf tunne peale. Ja natukene tahaks pisar silma tulla. Aga samas pisar tahab enivei silma tikkuda, nii et vist pole erilist vahet, mis põhjusel. Ja ega ei ole tõesti vahet, sest… sest.

Elu, see on ikka üks naljakas asi.

6263825_460s