lugu sellest, kuidas ma sündimata lapsele kirjutama hakkasin

Alguses mõtlesin, et ehk on kuidagi imelik nii imal olla, siis hakkas suva ja nüüd olen täitsa hea meelega imal ja armastust täis ja südamepahas, halleluuja. Seega võtsin parooli maha. Eks ole ka natukene imelik täitsa avalikult viriseda, aga armastada salamahti.

Selliseid kirju kirjutan siis, kui tunne peale tuleb, aga jutud levivad, et järgmine nädal kirjutab Kardo ka. Noh, et ei oleks ainult väga ühepoolne heietamine.

Kirjad siis siin:

Esimene.

Teine.

Kolmas.

 

Advertisements

2 thoughts on “lugu sellest, kuidas ma sündimata lapsele kirjutama hakkasin

  1. Mac 14. mai 2013, 6:08 e.l. Reply

    awww, kui Armsad (tuleb välja, et mitte-kurjad postitused võivad mulle ka meeldida :D)

    • Mallukas 14. mai 2013, 4:06 p.l. Reply

      mõnikord võib mitte kuri ka olla :D

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: