Raseduse rõõmud: uriiniseigad

Ükspäev kõndisime Kardoga õismäel poest koju tagasi, kui äkki tabas mind NII SUUR pissihäda, et kartsin ennast iga sekund täis pissida. Õnneks sain seda vältida nõnda, et kõndisin ülejäänud teekonna sirgete jalgadega, nagu mul oleks sitt püksis.

Loo õppetund oli selline, et nüüd käin ma enne iga käiku vetsus, olgu mul häda või mitte. Kui ise ei taipa minna, siis Kardo ikka suunab, et kallike, mine vaata, ehk saab miskit pissitud. Arusaadav – ega tema ka taha kusise eidega mööda linna jalutada.

Täna aga oli mul ämmakaaeg. Sinna tuleb teatavasti iga kord kaasa võtta uriinianalüüs. Hommikul olin veel endaga rahulolev, et ei unustanud seda kaasa võtta. Oma suure totsiku lasin kenasti täis, mässisin kilekotti, selle veel omakorda kilekotti ja lippasin bussile.

Istusin kõige tagumistele istmetele ja minu õnneks ja rõõmuks istus mu kõrvale rõve, verine ja haisev prükkar. Oh jumal, kuidas ma litsusin siis ennast vastu klaasi ja üritasin hingata võimalikult normaalset õhku, mida natukene akna vahelt tuli. Ise kirtsutasin nina.

Üsna pea sain aru, et see prükkar oli sinna armulise issand-jumal-jeesuse poolt saadetud, sest muidu oleks terve buss MIND vahtinud, et kallis inimene, miks sa siin kuse järgi haised. Sest loomulikult oli mu uriinitopsikene kotti ümber läinud. Kui ma seal seda päästa üritasin (no ma pidin MIDAGI arstile ka viima ju!), valgus kõik aina enam ja enam mulle kotti laiali.

“EIIIIIIIIIIIII!!!”, tahtsin ma röökida ja põlvili bussipõrandale langeda.

Seda ma ei teinud.

Haisesin rahumeeli edasi, ise võideldes sooviga ennast täis oksendada. Kott pissi täis, seda lekkis ka kilekoti minema viskamisel mu paremale küljele, seega ei saanud ma enam vastu akent ennast pressida, et hoida eemale vasakul pool olevast verisest, haisvast ja joobes prükkarist.

Enam ma nina ei kirtsutanud. Olen ma siis ise parem, kott pesuehtsat kust täis?

Mõnus. Sellega olid kaetud mu telefon, mu läpakas, mu apelsin, mu õun ja mu virsik. Isegi mu Rennied!

Läksin siis arsti juurde ja ulatasin talle kaks tilka uriini, mille tulemusena selgus, et ma olen suremas, väeti ja võiks rahumeeli dekreeti jääda. Sain isegi sellekohase paberi ja nii. Mari olevat aga elu ja tervise juures, kõik on korras, aga mina tema ümber niisama suren ja lagunen :))

Võtsin siis selle dekreedilehe ja istusin bussi. Haisvana muidugi. Läksin kontorisse, asetasin kusise dekreedilehe raamatupidaja lauale (teda polnud seal, nii et ma loodan, et ta ei loe mu blogi!), kuulasin, kuidas kõik mu üle naeravad ja tulin koju.

Bussiga muidugi. Uriini järgi lehates.

Õnneks sõitsin Männikule, nii et taaskord sain teiste reisijatega ühte sulanduda.

Nüüd panin koti pessu, käisin ise pesus ja olen dead inside.

WHY ME?!

Advertisements

13 thoughts on “Raseduse rõõmud: uriiniseigad

  1. Carolin 26. aug. 2013, 1:53 p.l. Reply

    Käisin tsekkimas päev otsa uut posti ja siis lõpuks ta tuli. Ja kõlab võibolla õelana, aga naersin pisarad silmis :D:D

    • Mallukas 26. aug. 2013, 2:10 p.l. Reply

      mul endal ei ole veel naljakas :( ootan pikisilmi kardot koju, et talle ka “rõõmusõnumeid” jagada :D

  2. A. 26. aug. 2013, 2:53 p.l. Reply

    Hahaha, väga hea ! :D Korralik kajakas siinpool.

  3. Mann 26. aug. 2013, 2:57 p.l. Reply

    Ma ka hirmuga transpordin uriiniproovi koguaeg. Õnneks olen suutnud ikka seda püsti asendis hoida :D

  4. kaie 26. aug. 2013, 3:24 p.l. Reply

    Mind ajas ka naerma :-D kuigi ise ka samas olukorras :-) oh seda pissihäda koguaeg.

  5. Kristiina 26. aug. 2013, 3:45 p.l. Reply

    Kasuta hõbepaberit (foolium) uriini topsi ümber.

  6. Andra 26. aug. 2013, 4:03 p.l. Reply

    Ma tahtsin ka väikese naeruturtsatuse valla päästa, aga siis mul tuli meelde, et karma’s a bitch ja ma pean ka järgmisel nädalal proove viima :D

  7. Mia 26. aug. 2013, 4:28 p.l. Reply

    sa õnneks ei pissinud end ise täis :P
    Mina olen seda aga teinud, keset kesklinna Tallinnas. Muidugi oli siis ka väga kurb, sest põiepõletik tuli külla. Aga pärast ma muidugi naersin. Ja mul oli ka oma mees kõrval kui end täis tegin. Sõitsime veel bussiga koos koju ka, ma ei kujuta ette palju ma haisesin:D

    • Mallukas 27. aug. 2013, 8:28 e.l. Reply

      Haha, vähemalt ei pidanud üksi olema :D

  8. Lilli-Jana Haljasmets 26. aug. 2013, 6:45 p.l. Reply

    Aga kuidas sinu tervisega lood on? Saan aru, et midagi on halvasti kui varem dikreeti pead jääma?

    • Mallukas 27. aug. 2013, 8:27 e.l. Reply

      Dikreedike tuli peale jah, aga halvasti eriti midagi ei ole. Kõht on pidevas toonuses ja vererõhk natuke madal. Arst arvas, et ma lihtsalt nii väike, et mu sees pole eriti ruumi, seega tunnen iga ta miljonit liigutust nii kõvasti, et see teeb haiget ja ajab sisikonna pingesse. Aga noh, selline on elu :D

  9. pets 27. aug. 2013, 6:06 p.l. Reply

    Kas tänapäeval tõesti kaanega topse ei eksisteeri? Minu meelest müüakse apteekides isegi spetsiaalseid uriinianalüüsi topse. Kaanega ja puha.

  10. Lilli 27. aug. 2013, 6:52 p.l. Reply

    Olgu, ütle siis Marile, et ta eriti ei boksiks seal :) ja muide ma töötan ju apteegis, nii et võin sulle keeratava punase kaanega uriinitopse tuua :) need ei tohiks läbi lasta ja ümber minna :)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: