Kui ma mingil VÄHEGI “intrigeerivamal” teemal kirjutan, siis leidub alati neid, kes ikka panevad mulle pahaks midagi, mida ma ei ole jutu sees ära maininud, sest ma ei tule selle pealegi, et see kellelegi võiks mõistmatuks jääda.
No näiteks see ilusate imikute teema. No kas kuidagi andis eelmisest postitusest välja lugeda, et ma hindan lapsi ainult välimuse põhjal? Või et ma täiega pooldan imikute/laste iludusvõistluseid? No tulge mulle armsad jumalad appi…
Minu blogi põhiline point on vist see, et ma kirjutan oma mõtteid siia üles. Ja mul on hea meel, kui keegi loeb neid ja mõtleb: “Jess, ma pole ainuke, kes nii arvab!”. Sest see ongi ju põhiline. Et inimesed ei arvaks, et nad on üksi “imelikud”.
So what, et mulle/nii mõnelegi on mõnda titepilti vaadates pähe tulnud mõte, et see pole just kõige ilusam imik. Mis siis on? Kas see teeb nendest inimestest automaatselt mingisugused lapsevihkajad, kes tuleks kividega surnuks loopida? Ja kui ma nüüd päris aus olen, siis ma päriselus pole kunagi ühtegi koledat titte näinud, ainult pildil. Ja no seda, et ka ilusast inimesest annab koledat pilti teha, ma juba seletasin. Hold your tits, people!
Ma lihtsalt jagan teiega oma mõtteid. Enamasti siiski huumoriprisma läbi vaadatuna. Ärge võtke kõike nii tõsiselt, inimesed! Kas te kõik tõesti olete sellised, et kunagi midagi halba ei mõtle, kõik on alati kaunis, korter on alati koristatud ja iial ei ole teie ninal ühtegi rõvedat punni :D?
Sildistatud:blogimine, kommetaatorid
Mallu jaburdab 
okei
Ma olen SITAKS koledaid lapsi näinud. Ikka väga koledaid. Ma saadaks pildid, aga see vist oleks natuke inetu…
No pildid võivadki ju olla tegelt sitaks koledad :D siinkohal loeb vist enam see, et kui adekvaatselt ema suudab neid pilte välja sorteerida, mida teistele näidata
Mina arvan küll, et sa oled väga äge naine ja ei solvu millegi peale, igal inimesel on oma arvamus ja see mida teised arvavad ei tohiks südamesse võtta.
Need kellele ei meeldi, ärgu lugegu!!
Tsiteerides üht vinget emast: “Jess, ma pole ainuke, kes nii arvab!”
Aitäh Mariann, et oled selline nagu oled. :)
Ma olen nii paljudes asjades sinuga nõus, asju tulebki võtta vabalt. Kõike ei tasu südamesse võtta.
Ma tegelikult sain eelmise posti “poindist” aru küll, aga Mallukas võiks juba teada, et tema lugejaskond ilmselgelt ei ole enam 20 inimest vaid juba kindlasti sadades, mis tähendab, et ka keskmine intelligents on kõvasti langenud ja kõike võetakse sõna sõnalt.
Seega peaks väga hoolega valima, kuidas ennast väljendada, mis mõju sõnad võivad avaldada jne.
Ma kahjuks ise ei oska lastes “ilu” näha, laps on laps, ei see nn kole laps on pigem lihtsalt naljakas või kummaline, aga ikka armas (mul endal lapsi pole). Seega tundub väga kummastav rääkida ÜLDSE laste ilust, aga ma saan sellest aru, lihtsalt see on väga ohtlik teema arutlemiseks :)
Ma ilmselt solvuks, kui sa tuleks mulle näkku ütlema, et mu põnn on kole kui öö. Aga jah, ütlen sama. “Jess, ma pole ainuke, kes nii arvab!”. Kõik lapsed pole välimuse poolest tõesti imeilusad. Samas oskavad need mitte nii ilusad lapsed end oma olekuga siiski armsaks teha. Mitte ilusaks vaid armsaks. :P Ma olen ka reaalsuses näinud mitte nii ilusaid beebisid aga samamoodi ei ütle kellelegi seda näkku vaid jään viisakaks.
Ahja, lisaks niipalju, et ilmselt nendele kisajatele läks siis asi niivõrd hinge. Ehk nad enda arust lugesid ridade vahelt välja, et sõimasid nende lapsi koletisteks? :D
ei tea kas ongi nii, et neile kisajaile läks hinge, ehk võttis nii mõni muugi endale siin võimaluse öelda, mida mõtleb……….
Su delfi-heiterid tulid nüüd kindlasti siia – su blogisse – kommenteerima, sest seal saavad nad ainult korra nädalas oma arukuse puudujääke demonstreerida. :)
Järelikult nende emade, kes sõimasid, lapsed ei olegi kõige ilusamad ja nad ise ka on seda märganud :D:D tundsid puudutatuna noh :D
Mida tähendab väljend “Hold your tits”?
Ma isiklikult ei heida sulle midagi ette. Sul on täielik õigus kirjutada oma arvamusest nagu ka kommentaatoritel. Mis mul peamiselt kopsu üle maksa ajab, on see, et osade kommentaatorite seas leitakse, et ongi ropsima ajavalt koledad beebid olemas ja nende vanematele peaks justkui minema seda kohe näkku ütlema.
WTF! Inimesed ei lähe ju tänaval mõnele täiskasvanud inimesele ligi ja ei kuku sõimama, et kuule sa oled mu standardite järgi kole nagu öö. Sooviks lihtsalt rohkem enesekontrolli ja tolerantsi. Võiks hakata vaikselt aru saama, et tegelikult kogu see “ILU” standardite taga ajamine võib mõnele kasvavale lapsele, lapsevanemale jne väga traumeeriv olla.
Eks see äärmus on, aga toon ikkagi näite. NImelt, kui keegi ütleks mõnele vähem enesekindlale emale, et su laps on kole, võib selle tulemuseks olla ema, kes üritab iga hinna eest oma lapsest “ilusat last” teha. Eesti õnneks sealmaal pole, aga Ameerikas on ju juba juhtumeid, kus lapsi reaalselt näljutatakse, opereeritakse jne, et saavutada seda BARBI-kuvandit.
http://couplesandco.blogspot.com/2013/11/man-successfully-sues-wife-for-ugly.html?m=1 lihtsalt pidin seda siin jagama :D
Haha. Reaalselt sõber sai just mingi nädal tagasi tütre, ja kui ma seda last pildilt esimest korda nägin olin ma veendunud, et see “laps on lihtsalt vale nurga alt pildile jäänud…” ja ma sisendasin seda omale iga natukese aja tagant kui seda pilti juhtusin nägema :D Pildil jäi lihtsalt selline mulje, nagu oleks tal otsaesine jõhkralt paistes :D
oi see oli vinge postitus. võisin siit vist iga rea pealt solvumist ja viha välja lugeda. Tõsi ta on, inimesi igasuguseid. ja samas ka titasid. ma ütleks et minu lapsed on ka kõige ilusamad, nii titana kui nüüd suuremana. Teised titad aga…nad on oma vanemate nägu :) olgu need vanemad siis kenamad või mitte. ma nüüd nii koledaid titasid pole näinud, et peaksin kohe risti ette lööma ja otsima abi silmanägemise taastamiseks. kuid näiteks hiljuti nägin üht titat, kes tõsisena oli selline keskpärane mu silmis, kuid kui ta manas oma hambutu naeratuse näole, leidsin et ta on üks paljudest maailma armsaimatest titadest.
mõtlen vahest ikka, et täiskasvanud inimesed on oma elu nägu. kui on olnud kergem elu, head valikud, kübeke õnne, siis on seda ka inimese näolt näha. kui on aga inimene, kes on teinud halbu valikuid, siis see peegeldab nende näos (olgu siis eluraskused-alkohol-tubakas jms)
lapsed aga on murest vabad…nii puhtad,. pehmed ja titalõhnaga :)
ja nende nigelate kommentaatorite kohta ütleks nii, et ilu on vaataja silmades. tita kes minu silmis on ilus ja armas, on teise silmis keskpärane, ja kolmanda silmis keskpärasest madalam.
ja isiklikult leian, et need kes pooldavad laste iludusvõistlusi tuleks kuhugile nõustamisele saata. iludusvõistlused peaksid hakkama teatud vanusest, kui laps teadvustab omale ise mis teeb, ja motiveerib end ise õppima ja esinema. mitte ei tee seda venamate utsitamise läbi.
Iludusvõistluste koha pealt niipalju, et tehku neid võistluseid aga naturaalsete lastega. Pangu tavaline ilus kleidike selga ja eputagu siis kui niiväga vaja. Aga selline asi mis ameerikas toimub ajab mul lihtsalt südame pahaks. See pole ilus, see on rõvedus lihtsalt..
Loogish, et kõigl on õigus oma mõtteid edastada, ka minul ja mina ei hakka kunagi mokk maas vaatama, kui inimesehakatisi lahterdatakse välimuse järgi ja seetõttu avaldan ka oma arvamust kõige radikaalsemal moel. ja see kommentaaride laviin andis selleks mulle piisava ajendi. olen selleks liiga palju õnnetuid ja haige hingega lapsi näinud oma töö käigus kelle enesehinnag on maha lõhutud ning see on muide megaraske protsess,e t seda last end taas hästi tundma panna. beliiv mi!!! ja kui nüüd aus olla, siis ma pole sellest kunagi aru saanud, et mis mõttes ilus ja kole. huu keers. peab ikka tühi küll see hingekene ja peakene olema, kui sellisteks labasusteks ainest on :))). soovitan soojalt lugeda dostojevski “idiooti” või siis “lendas üle käopesa” (kel lugemisega raskusi, siis võiks filmi ära vaadata) ja võibolla loksub midagi paika. inimeseks kasvamine on nii raske tänapäeval ja kui seal mängivad rolli nõnda teisejärgulised faktorid inimeste arust, siis on küll kurb. lihvige juba siis eos oma ajukirrud siledaks :D
Inimesed tõlgendavadki sõnavabadust veidi valesti, ajades suust välja kõike, mida sylg sinna toob. Sõnavabadus tähendab ka seda, et sa võtad endale vabaduse jätta oma sõnad vahel kasutamata. Sellisel juhul on isegi oht, et näed targem välja. Näiteks hveisspukis yks noor daam kommenteeris, et mõned tited on “valusad kirvenäod”. No tõesti!!! Selline väljaytlemine ei kaunista kyll kedagi.
Ma olen emaks saades aru saanud, kui targad tegelikult vastsyndinud on. Nad on targemad kui meie, täiskasvanud. Rikkumata, raamidesse surumata, puhtad lehed. Ja siis meie, täiskasvanud, hakkame neid raamidesse suruma, isiklike etalonide järgi vormima. Juba imikust peale sisendades neile, et sa oled ilusa, sa oled kole. Ning siis imestame, miks meie hulgas on sirgunud nii palju kibestunud inimesi, miks meil on nii palju kiusamist ja norimist. Olen nõus sinuga merka, et inimeseks kasvamine on tänapäeval raskem kui kunagi varem. Nagu seriaali Monk intros lauldakse “it’s a jungle out there, it’s a jungle out there”. Teeks siis vähemalt alla koolikohustuse vanustel elu lihtsamaks ja laseme neil olla lapse, mitte ilusad, koledad ja muudesse lahtritesse kuuluvad inimesed.
Ja kui tyli tahate norida, siis norige ikka endaga võrdsetega või endast tugevamatega, mitte endast nõrgemate kallal. Nõrgemate kallal norimine näitab norija enda nõrkust.
Õnneks minu blogis pole isegi niisama kommenteerijaid :D
NeiuMariann me avaldame ka sinu postituse peale .Arvamust ja mina taipan seda oma nurga alt.Kirjuta edaspidigi edasi.
Asi ei ole üldse koledates ja ilusates tittedes või koristatud ja koristamata korterites.
Mingi punt inimesi lihtsalt kardab oma mõtteid nii kõvasti, et on võtnud vastu otsuse neid mitte iialgi välja öelda. Isegi iseendale ei julge tunnistada, et nad nii mõtlevad. Nad kardavad, et kui nad julgevad nii mõelda, siis nad on vähem väärt. Nad usuvad, et kui nad kõvahäälselt karjuvad kõikide peale, kes julgevad öelda välja oma mõtteid, siis keegi ei usu, et nad ise võiksid sellest vahel mõelda. Tegelikkus on aga see, et pidevalt oma mõtete kartmise tõttu ongi nad koguaeg selle mõtte sees.
Kui mina ütlen välja, et ma ei arva, et mu laps on maailma kõige ilusam titt, siis see mõte tekib korraks mu peas, see ei oma minu jaoks mitte mingit tähendust, ma ütlen selle välja, naeran kõvasti, ja unustan. Kõik, läinud. Ilusad lapsed ega koristatud korter ei ole mu kinnisidee. Minu jaoks on elus nii palju tähtsamaid asju, kui lapse välimus, et ma isegi ei tule selle peale, et karta selle mainimist. Ja ma ei tule selle pealegi, et kui ma mainin kellelegi oma lapse välimust, peaksin ma juurde mainima, et see ei ole mulle kõige tähtsam, sest mõni võib muidu vastupidist arvata.
Ei, ma ei ole iialgi oma lapsele öelnud, et Sa oled kole kui öö. Ta ei ole ka muidugi. Aga kui oleks, ei ütleks. Ja kellelegi teisele ka ei ütle, et Su laps on inetu. Aga see ei tähenda, et ma ei või enda või teiste tittede välimuse üle üldiselt argumenteerida või isegi itsitada. Ei, see ei ole kõige tähtsam, see pole isegi lähedal kõige tähtsamale, aga see on fun! Ja ebatähtsate asjade üle naerdaksegi.
Ma nõustun sinuga sajaprotsendiliselt :D
ehk sain ma valesti aru, kuid siin Roosasidruni jutus on mingi kahetimõistmine…
ühel hetkel ütled, et kui mõte tekib et titt pole maailma ilusaim, ütled selle välja, naerad kõvasti, ja unustad, sest see ei oma sulle tähendust. Teine hetk ütled, et sa pole iial öelnud kellegile et ta on kole kui öö…
lisaks küsiks, kas keegi on kunagi sulle või su lapse kohta öelnud midagi välimuse kohta? ükskõik mida…
inimestel viga midagi. vaja juurde mõelda just halbu asju, et ennast kuidagi teistest paremaks teha. tavaline naiste teema ju,, haiged bitchid lihtsalt. :D
inimene kes leiab, et teiste üle itsitamine on FUN, peaks seda omal nahal kogema. mis tunne on kui sinu üle naerdakse? räägitakse taga? et nääääeeee su silmakaugus teineteisest on nõks kaugem kui mul ja sa oled niiiii koleeeee…näed välja nagu kaamel. aga ei, ära võta südamesse, see on FUN! naera koos meiega! lapsed on õrna hingega, neil ei ole paksu müüri ümber kasvatatud ja nad ei oska võtta asja nii, et “tegi nalja”. nemad võtavad asju tõsiselt. asju saab öelda ka ümbernurga. oma lastelegi, kui näen et nad on end naljakalt riidesse pannud, nt lühikesed vms, koledad riided, nägu pesemata ja must, ma ei lähe ütlema et sa oled kole, ütlen et need riided on mustad, nägu must, need ei sobi kokku jms. öelda kellegile “kole”, “paks”, ja mõelda selle üle korraks et keegi on kole, see on ok, aga tuleb mõelda KELLELE ütled. kui see on su parim sõbranna ja tead et see talle haiget ei tee, siis ok. aga lapsele. no ei. olgu ta nii vana kui tahes.
kust inimene teab teise inimese psüühikat? ei tea! ta võib ju kaasa naerda selle hetkelise ütlemise peale, kuid mida ta mõtleb? ehk mõtleb et miks teisele selline mõte üldse tekkis?
Roosasidrunike, mõtle sellele, mida teised tunnevad ikka. see et sinu jaoks on see tühine ei tähenda et teiste jaoks on!
Aga nagu inimene mainis, siis loomulikult ei lähe ta kedagi ju niimoodi mõnitama. Mõelda võib ju kõike, miks sellest nii suur asi teha?
Ma lihtsalt jagan oma mõtteid – täpselt nagu sinagi.
Leian et mõelda võib teiste kohta suht kõike. kuid seda oma peas ja omaette. ja inimene kes ütleb välja oma inetud mõtted…ja siis veel näitab näpuga kellegi peale. see ajab ausõna seest kõik keema.
ja lisaks veel, et kui mina tegin praegu sellest nii suure asja, siis miks sina tegid? terve su 1 postitus koosneb sellest, mida keegi su tekstist välja luges ja mida kommenteeris.
terve see postitus tundus olevat 1 suur eneseõigustamine ja vabandamine. kui sind nii vähe huvitab, mis teised sinust arvavad, siis miks lähed selliste kommentaaride peale nii endast välja?
saan aru ka sellest, et on ju tore lugeda kommentaare, kus lugejad tunnevad end samamoodi, samas situatsioonis kui sina, kuid kui tuleb mõni negatiivne kommentaar, siis on paha paha. inimesi igasuguseid, ja kommentaare igasuguseid.
iga inimene loeb sissekandeid oma “noodiga”, st kui mina nt lugesin välja sellest postitusest vabandamise ja õigustamise, siis mõni teine seda ei tee. seepärast ka sellised kommentaarid.
ja ega ma ei ütle, et kõik inimesed olgu nad mis tahes vanuses, mulle meeldivad, kuid püüan leida igas miskit mis meeldib. iga inimene on omamoodi kaunis.
visaku esimene kivi see kes on süüst puhas!
Jumala eest, appi! Palun mulle seda kohta mu jutust, kus on võimalik lugeda, et ma naeran kellegi üle või ütlen, et hahaa, oled Sina ikka inetu! Ma räägin, et on okei mõelda ja öelda tittede kohta üleüldises mõttes (mu enda oma sealhulgas), et mõni on ilus ja teine mitte. Beebidel on täiesti savi, mille üle nende vanemad naeravad, põhiline, et naeraks! Tite välimus (ilus või kole) ei anna eeldusi olla tulevikus ilus või kole.
Kas see ongi see paljuräägitud netikommentaatorite maailm? Muudkui otsiks ridade vahelt mingi võimaliku jama mõtte ja oi siis kahurdaks! Äkki õnnestub kellegi tuju ära rikkuda, jee! Okei siis, keep on going! :D
Ja vastuseks siis, jah, on ikka mulle tehtud välimuse kohta kommentaare, kellele poleks? Aga ma pole hetkekski tulnud selle peale, et oma ema üles puua selle eest, et ta julges oma sõbrannadega naerda selle üle, et mul kahel esimesel eluaastal juuksetuttigi peas polnud.
Küsimus pole selles, et kas laps saab aru, et tema üle naerdakse või mitte.
Mind ikka on õpetatud, et teiste üle naermine pole ilus. Siiani olen arvanud, et seda õpetatakse ka oma lastele praegu – kas tõesti eksin?
Ma saan aru, kui huvi on suur ja miski teise inimese (beebi) juures paistab teistsugune, siis ikka arutatakse. Pole probleem, kui laps tuleb koju tahab rääkida, miks inimesed erinevad on ja talle seda selgitatakse. Või kui täiskasvanud omavahel arutavad erinevate teemade üle.
Aga see, et saame kokku ja hirnume: “OMG .. tead naabri tütrel Katil on nii suured kõrvad nagu elevandil … hahahaha” – see kõlab küll ebanormaalsena. See käitumine jääb ka lastele külge.
Idealistlik või mitte, aga alati võiks paremuse poole ju püüda ja teiste isikute välimus üle naermise lõpetamine tundub väga lihtsa teona. See et naerualune saab ise aru või mitte, ei oma mingit tähtsust.
JA võibolla tõesti on minu sellekohane seisukoht just sellest, et ma ise tunnen oma välimuse suhtes ebakindlust. Aga eks see ebakindlus areneb välja juba nooruspõlves kui lasteaias ja koolis hakatakse mainima, milline neiu nüüd ilus on ja kes need nn tavalised on. Mul on hea meel, kui paljud kommentaatoritest pole seda ise kogenud või on nii enesekindlad, et neid ei kõiguta, kui nende lapsi või neid ennast kritiseeritakse. Eriti asju, mis tulevad loodusega kaasa ja ei saa muuta.
väga nõus! inimesed ei adu , kui palju nad võivad oma sõnadega liiga teha, sest nemad on enesekindlad ja neil on ehk elus kõik hästi ja siis nimetatakse seda nn “eluterveks huumoriks”, mis on küll täiesti arulage, kui eluterveks nimetatakse teistetele hinnagute andmist näiteks välimuse põhjal. kui te vaid teaksite , kuidas võib laastada ühte last hoolimatult öeldud kommentaar, see võib talle kauaks hinge jääda ja seal õõnestustööd teha. ma arvan,e t mul on olnud 7 aasta jooksul ligi pooltuhat taolist last kabinetis, keda on mõnitatud või kelle üle on nalja tehtud ja kes on seda väga hinge võtnud. ja kui ma nüüd näed,e t milline on osade inimeste suhtumine hinngulisusse siis ma enam üldse ei imesta, et miks nii palju koolikiusamist esineb ja see järjest suurenb. kui juba täiskasvanud täie mõistuse juures olevad inimesed seda õigustavad, siis wtf, kui nüüd robusteks minna oma väljendustes. ühsikonna haigustes oleme ikka ise süüdi ja igaüks külvab ikka oma kultuuri. hetkel rääkisn , kui professionaal, ehk siis oma töö seisukohast. nüüd aga räägin , kui lihtsalt inimene ja ütlen, et väliste näitajate põhjal hinnagute loomine näitab tühisust :), sry, sry, sry. see teema jäi minu puhul küll ikka väga varateisemelise perioodi ja sain ühe hoolimatu kommetaari väljaütlemsie pärast vanematelt sellise loengu, et eluaeg mäletan ja tänan selle eest väga oma vanemaid, kes õpetasid elus õiged väärtusi hindama. jah, möönan, et sisemõtteid on kõigil, aga nendega tuleks tööd ja mitte seda pidada eluterveks. ausalt öelda ma küll ei sooviks elada ühiskonnas, kus FUN tähendab teiste üle naermist, olgu siis või enda sees. see kujundab mõttemalle ja need omakorda tegusid, tahame me seda või ei taha. sest kõige kurvem vaatepilt on nuttev laps, kes ei saa aru, et mida ta on valesti teinud,e t teda mõnitatakse. ta on lahke, seltsiv, sõbralik, ei löö kedagi ega ütle kellegile halvasti, aga juhtumisi on tal prillid peas või pole ta piisvalt pikk või piisvalt sümmeetrulise näoga jne . ja siis oh seda nalja küll, see on ju täiesti ainult FUN, et teda võib selle pärast nöökida. lapsevanemad peaksid olema lastele eeskujuks. kui aga juba nende meelest on ok lapsi kuidagi reastada välise põhjal, siis mida sa hing lastest tahad. nemad on ju meie peeglid. Rosasidrunike, sul on vist tõesti rosad prillid peas :D, kui sa arvad,e t kõik on nii karastunud hingega ,e t “sitasi” öeldut taluda FUNnina. mu meelest nats nagu väiklne või mis ;). aga mida mina ka tean, mina ju olen see üleõppinud ja liiga palju näinud inimene :D. tolerantset meelt kõigile …erinevus rikastab. :)
vabandan kirjavigade pärast. kahjuks minu päevinäinud läpakas ei ole valmis mu trükkimise kiirust taluma. püüan rahulikumalt, kui tekib veel soov mõtteid avaldada :).
ahjaa, olen siin kommenteerinud oma hüüdnime alt. Minu nimi on Merilin Luks. Nüüd on mul konkreetne identiteet ja keegi ei saa aravat,e t olen tulnud siia anonüümsena lahmina. :) Ei, avaldan arvamust, kui mööda vaadata teemast ei saa :).
Mulle keegi kunagi ütles,et ma võiks lasteaiakasvataja olla. Siis ma kaalusin oma peas seda ja leidsin ,et ega ikka ei või küll, sest ma teeks lastel vahet. Ehket minu jaoks on olemas ebameeldivad lapsed. Mis puudutab väikelaste ilu siis mulle isiklikult meeldivad sellised “trikiga” titad välimuselt rohkem kui sellised klassikaliselt ülinunnud reklaaminäoga titad. Selles mõttes, et osad tited on kuidagi lolli näoga ja teised on toredalt nutika olemisega. Mingi särts ja vimka on sees. Selline särasilm ei peagi ülemõistuse ilus olema. Ikka on lahe :)
Enne lapse sündimist unistasin ka, et oleks blond ja suurte siniste silmadega. Pärast lapse sündimist – tuli natuke teistsugune kui pildiennustusportaalis, aga ka väääga kena ja kelmi näoga – tänasin jumalat, et sündis terve ja hakkaja laps. Sest peale sündi märkasin enda ümber, nii meedias kui päriselus, palju puudega lapsi. Ja sain aru, et suurim õnn on terve laps. Kõlagu see nii klišeelikult kui kõlab. Paistes laup läheb üle ja enamik lapsi on paari-kolmesena täitsa kenad.
Aga jah, igale beebile , kui see pole just su enda oma, ei pea iga hinna eest kleepima külge sõnu “maailma kõige ilusam”, “printsess” jne :) See on natuke võlts. Tegelikult ikka kohe väga võlts.
oi see oli vahva kommentaar :) lastele üldjuhul sisendatakse väikesest saati kui ilusad nad on. nagu MAI ütles. printsessid. ja seda eelkõige tüdrukutele.
samas, puuetega lapsed. on puudeid, mis muudavad lapse välimust, nt downi sündroom. a ka iseloomu. tean üht selle sündroomiga last, ja pean mainima, et ta pole teistele lastele sarnane, kuid oh seda iseloomu. ta on nagu päikseke, kes näeb igas asjas head, on alati õnnelik. ta võib leida et kõik on ilusad ja head. ja vot see tüdrukuke on alles ilus. tema hing on ilus.
Ma pole teisi eelnevaid läbi lugenud, võib-olla keegi juba selgitas seda juttu. Aga see on väga loogiline tõde, et piltidel ei näe titad ilusad välja. Lihtne põhjus on see, et neil on nii õhuke ja õrn nahk, et veresooned kumavad läbi. Ja kui veel teha pilti välguga, siis see efekt võimendub nii, et kuitahes ilus beebi on selline lillakas või tumepunane ja isegi kui ta ilusat nägu teeb, siis näeb ikkagi ebaloomulik välja (fotol!). Seda juttu rääkis Nikon’i fotokoolitusel Aivar Pihelgas ja minu arvates täitsa loogiline ju :)
Seega tegelikult see ilus/kole asi on täitsa õige, et piltidel teatud aegadel ei saagi ükski beebi ilus olla :)
Mis inimestel viga on? Mallukas pole ju kusagil kirjutanud, et ta läheb ja karjub nüüd kõikidele emadele näkku, et kuule su laps on ikka päris kole. Veel vähem läheb ta sellele lapsele seda rääkima. Ma tahaks loota, et tõesti kõik kommenteerijad, kes siin kaagutavad, arvavad, et kõik inimesed on ilusad ja head. Ja seda nad kindlasti ka on. AGA väline ilu on tihti vaataja silmades. Mind ilmselt puuakse elusalt siin nüüd ja leitakse, et ma olen ikka jube kole ja paha inimene aga.. ma töötan kohas, kus kohtun päeva jooksul väga paljude erinevate lastega ja kõik ei ole ühtemoodi armsad (ilusad). Aga kas ma ütlen emale, et fuhh kui kole laps teil on? Ei. Kas ma kohtlen seda last kuidagi teistmoodi, kui teisi? Ei. Kas ma ütlen lapsele, et sa pole üldse nii armas kui nt Triinu, ma sinuga ei taha mängida? Ei! Laps on laps ja kui mind tuleks nüüd risti lüüa, kui mul tuleb mõnda last nähes pähe korraks mõte, et minu arvates pole see laps kõige “ilusama” väljanägemisega no siis lööge mind risti. Kõik inimesed hindavad teisi välimuse põhjal. Üks asi on see, kui korra tuleb mõte aga ei lase ennast sellest häirida. Laps on laps. Aga kui ma hakkaks lapsele või tema vanemale.. seda ütlema. see on väheke teine asi jah. Ja kujutage ette, ma isegi ei tule õhtul koju ja ei hakka mehele seletama, et kujutad ette kui kole laps mul täna käis. EI. See on korraks vaid üks mõte ja kõik. Milleks selline draama? Jäi mulje nagu Mallu käiks oma vabast ajast linna pea ringi ja karjuks aga inimestele kui koledad nad on või kui jubedad nende lapsed välja näevad. Igal inimesel on oma iluideaal. Oleks veidi imelik, kui meile kõikidele meeldiksid täpselt ühesugused inimesed (lapsed). Osad inimesed lihtsalt on sümpaatsema välimusega kui teised ja nii ka laste puhul. Ja see on täiesti normaalne.
paljude reageeringu ja kaasaarvatud minu oma on pigem tekitanud selle teksti üldine vastukaja, kus selgelt hoonistub välja väiklane joon. bloggija on seletanud oma tekstis ühtkomateist lahti, kuid jah mina isiklikult ei saa hooga ka kaasa kiita , kui hinnangulisus , mida inimesed endas kannavad, on midagi lahedat. olgu see või inimeste mõtetes. ma ei arvagi, et bloggija selle teksti tõttu halvem inimene. siiski leian , et arvamuse avaldamine mittemeeldiva suhtumise osas on lubatud ka neile, kes iga tekstiga kaasa ei kiida ja nooguta. on tekste, kus ka mina kahe käega alla kirjutan, aga teemaks olev seda kindlast mitte pole.
“NImelt, kui keegi ütleks mõnele vähem enesekindlale emale, et su laps on kole, võib selle tulemuseks olla ema, kes üritab iga hinna eest oma lapsest “ilusat last” teha.”
ma usun, et meil siin juba üks selline neiu tekkis :D solvus hingepõhjani kellegi tühise kommentaari peale ja tulemus on üsna rets lapse ülistamine. hetkel õnneks veel sõnadega.