Rubriigi arhiiv: Joosep

Oh jõuluaeg, oh jõuluaeg aka kingiloos

Et mina ei oleks ainukene, kes saab nautida elu kassiliiva kraapimata, siis on ainult aus, et ma ka teie vahel, kallid sõbrad, sellise uhke kasti välja loosin, onju?

Kõik, mis teie tegema peate, et seda endale saada ( ja säästa MITUSADA eurot) on see:

1. Minge Litter-Robot Eesti FB’i lehele! Klikkige LIKE nupul.

2. Leidke sealt pilt:

kassidjejeeJa kommenteerige sinna alla, miks just teie kiisu sellist uhket ja lahedat isepuhastuvat kasti väärib.

3. Oodake jõule, sest päev enne jõule see kast endale omaniku leiab. Võitja saab valida ise, mis värvi kasti ta endale soovib.

 

Mul on ausalt hea meel, et ma ühele lugejale sellise vahva auhinna välja loosida saan, sest nagu ma omast kogemusest näen, teeb see elu sada korda lihtsamaks. Kodu ei haise, seda on kerge puhastada (võtad sahtlist kilekoti välja ja viskad ära) ja näeb lahe välja!

Osalege kõik, kellel kodus kass, selles lahedas loosimises. Joosep ja Kurg soovitavad!

1476946_10152019443279911_1296421293_nNagu näha, siis Joosep on eriti õnnelik, et ma ta ootamatult sinna sisse pressisin, et pilti teha :D

 

 

Jõulukingiideid vol 1 – KASSIDELE

Esimest korda üle aastate ootan ka mina jõule. Noh, esiteks tahan ma kinke saada! Ma tahan Marile kinke teha ja ma tahan kuuse koju tuua. Ja igale poole jõulutulukesi riputada. Oeh. Aga et teile ka mõned ideed anda, siis meisterdan siin usinalt pildikesi :D Andestage – photoshoppi ma kasutada ei oska ja isegi selle programmiga kokku klopsimise avastasin hiljaaegu. Aga eks inimene elab ja õpib.

Esimesena tutvustan ma teile mõnda ideed kassiomanikele. Ükskõik, kas kassile endale kuuse alla suskamiseks, või siis mõnele heale sõbrale, kes sama hullumeelne kassimamma nagu mina?

kiiiisud

kassidele

1. Furminaatorist olen ma teile rääkinud – see on võrratu kamm, mis eemaldab lebolt kõik kassi lahtised karvad. Meie kodus on igatahes karvu poole vähem! Seda müüakse igas loomapoes ja selle hind jääb umbes 20 euro kanti.

2. Selle põneva kassimänguasja leidsin ma e-bayst. Ma ei tea, kas seda Eestis ka kuskil müügil on, aga kui on, siis andke mulle teada. Ma tunnetan, et mu kassid vajavad seda! E-bays maksis see 25 dollarit, ehk siis ka umbes 20 eurot.

3. Litter-Robot tegi minu hala peale, et hinnad ikka hirmkõrged, väikse jõuluale. Nüüd võib sellise musta liivakasti saada 340 euroga! See tundub küll üsna krõbe hind, aga näiteks minu eelmine liivakast maksis umbes 40 eurot ja seda ma pidin ise puhastama. Ja nüüd oleks ma nagunii pidanud uue ostma ja…teate, mugavus maksab ka midagi. Mu kodu ei lehka enam nagu kusi! Ja liiv ei vedele enam ka mööda esikut. Kellel vähegi rahaliselt võimalik, siis soovitan ausalt soojalt!

Mida teie kassidele/kassisõpradele kinkida plaanite?

 

saime roboti!

Kui te nüüd mäletate, siis mind sai eelmisel nädalal Ringvaates näha, kus me vaatasime seda ilmaimet, milleks oli isepuhastuv liivakast. Nende kodulehel LITTER-ROBOT on see osa Ringvaatest üleval ka, nii et, kes maha magas, saab siit kaeda.

Ühesõnaga on meil nüüd kodus ka selline imevidin.

robot1

Kurg ei ole sinna veel läinud, aga Joosep tormas seda uudistama kohe, kui see tuppa tassiti.robot2 robot3

Esialgu Joss sinna häda ei teinud, vaid heitis sinna sisse magama. Natuke põõnanud ta vist midagi sinna tegi, sest ma kuulsin, et see masin käis ringi. Ma loodan, et see heli öösel väga pinda ei käi, aga praegu olen ma küll rahul.

Eriti kuna enne kosmoselaeva kohaletoomist tõstsin ma eelmise kassi WC eest ära ja sinna sisse vaadates ja lõhna järgi otsustades oli tegu hoopis Õllesummeri välipeldikuga. Ega ma olen jah laisk kastipuhastaja. Vaesed kassid, loodame, et nüüd on nende elu roosilisem!

Mis teie sellisest imevidinast arvate? Ja lisaks tahtsin ma küsida, et mis liiva teie kasutate?

Rohkem infot sellest uhkest asjast saab nende kodulehelt, mis asub SIIN!

EDIT: Läksin nende kodulehele ja avastasin, et ei ole seal miskit rohkem infot :D Seega jagan siis ise teiega nii palju, kui ma tean.

Sisse käib sinna tavaline kassiliiv, peab olema ainult paakuv. Kui kass seal sees ära käib, siis raskusandur paneb ta 7 minuti pärast keerlema. Siis kukub kõik raskem kraam all olevasse sahtlisse, kus on kilekott. Kilekoti võtad välja ja viskad ära. Olemas. Sinna sobivat kõik kilekotid, ei pea mingi spets teema olema. Masin käib pistikuga seina.

häda ajab härja kaevu

Eile oli esimene päev üle miljoni aasta, kus ma EI BLOGINUD. Andke nüüd kallid lugejad mulle andeks, aga ma jõudsin koju alles pool üks öösel. Mõelge vaid, POOL ÜKS! Ma olin Marist lausa 12 tundi eemal, aga mis selle aja sees toimus, hakkan ma kohe jutustama.

Esiteks pidin ma minema reklaamklipivõtetele. Nii kauaks, kuni Kardo tööl oli, tuli Mari vaatama mu ema. Selle tarbeks olin ma juba üle nädala endale sügavkülma piima kogunud, nagu mingi hullumeelne. Veel enne uksest välja astumist andsin Marile süüa ja pumpasin samaaegselt. Tundsin ennast nagu Harju keskmine liinilehm.

Võtetel oli mõnus, sain ilusa meigi, ilusad riided jne. Aga asi, millest ma kohe aru sain oli see, et kui kella kolmeks ei olnud meid veel sekunditki filmitud, et kaheksaks ma küll koju ei saa, nagu lubatud. Filmisega ongi see, et KÕIK venib. Iga kaameranurk, iga valguskiireke ja juuksekarvake peab pidevalt olema täpselt õiges kohas. Ja et neid õigesse kohta saada võtab ILGELT aega. Ehk siis enamuse ajast me suht istusime ja ootasime :)

Tundsin ennast nagu muuvistaar jeeje!

Ühel hetkel hakkasid mu rinnad pakitsema. Mitte eriti, aga noh, natukene. Tegelesime rahumeeli oma võttega ja lobisemisega edasi, kui paart tundi hiljem tundsin, et midagi voolab. Jah. Ma hakkasin keset võtteid piima voolama.

“Kas sa oled hiljuti poeginud?” küsis minult üks mees.

Läksin vetsu ja vooderdasin oma rinnahoidjad wc-paberiga, sest ma muidugi unustasin rinnapadjad hommikul koju. Otseloomulikult eksole :D See aitas päris hästi, kuni enam ei aidanud.

Pidin vist kolm-neli korda WC’s läbimärgasid piimaseid pabereid vahetamas käima.

Lõpuks olin ma plahvatamas. Mu tissid ei mahtunud kleiti ära. Mantel ei läinud eest kinni. Kleit oli üleni piimane. Liigutada oli valus. Mul oli tunne, nagu mul oleks uuesti piimapais.

Ja mis mul siis üle jäi, kui minna stuudio peldikusse, tõmmata endal kleit üle pea, seista pesuväel kraanikausi kohal ja…üritada ennast lüpsta.

Jep. I said it.

Et olukord veel parem oleks, siis ei käinud ka vetsu uks korralikult lukku, aga ma ei suutnud enam seda piina taluda, seega ma PIDIN seda tegema. Endal oli kogu aeg selline casual nägu ees, et juhul kui keegi sisse astub, siis ma teesklen, et see on igati normaalne :D

Ega see muidugi kerge olnud. Absoluutselt kõik kohad olid piima täis. Peegel, mu riided, põrand, seinad. Ühel hetkel märkasin seinal sellist silti:

1422762_10152006021934911_151397515_n

Kas rinnapiim on girly?

Aga häda ajab härja kaevu ja mul ei jäänud lihtsalt mitte midagi muud üle. Oleks ma teadnud, et nii kaua läheb, siis oleks ma muidugi enda ustava pumba kaasa võtnud, aga noh, läks, kuidas läks.

Nagu ma Malluka Fb’i lehel kirjutasin, siis Kardo palus mul kindlasti tund aega enne koju tulekut teada anda, kui ma saabun. Eks mina muidugi arvasin, et Kardol on maja strippareid täis, mis muud. Tegelikult oli nii, et tulin koju ja nägin ultrakurja Jossi:

1454521_10152006025529911_1777975359_n

Köök oli küünaldega kaetud, laual pudel veini ja Raffaello. Ühtlasi oligi Kardo õhtusöögi teinud. Nii armas oli :) Kuigi lugejad pakkusid, et kindlasi kingib Kardo mulle kihlasõrmuse. Aga teate mis?

1458828_10152006020699911_499861206_nTegelikult kinkis ta mulle tahvli shokolaadi ja 30 päeva treeningkava :D Üsna vastuolulised kingitused, aga tegelikult ma ise palusin selle kava endale välja printida. Meil oktoobrikate grupis hakkab esmaspäevast 30 day AB challange, et mina ka ükskord oma voldid maha treeniks. Kes tahab minuga koos neid harjutusi teha, siis olete oodatud. Ükskõik, kas siis laivis või netiteel. Aga see selleks.

Muidugi küsisin ma Kardolt, et oot misasja, kus mu kihlasõrmus on?! “Aga sa ei öelnud mulle enda sõrmuse numbrit, kui ma küsisin,” heitis ta mulle ette. “Ma ju EI TEA enda sõrmuse numbrit, kuidas ma sulle siis seda öelda saan?”. “Ja kui sina enda sõrmuse numbrit ei tea, siis kuidas ma sulle kihlasõrmuse kinkida saan?” päris ta vastu.

Noh, tõsijutt.

Nõnda jäingi ma kihlasõrmusest ilma. Aga sain hoopis vahva õhta osaliseks, sest magama saime me alles nelja paiku, mistõttu olen täna eriti koomas.

perse puhta paljas!

Ma just praegu sõin oma päeva esimese suutäie (peale hommikuse toblerone), sest ma olen päev läbi ringi jooksnud nagu loll, mistõttu pole ma jõudnud isegi ridagi kirjutada! Esiteks panin ma jalga megakõrged kontsad ja läksin Mariga linna, et saada kokku stilistiga. Tema valis mulle reedeseks võtteks mõned riided välja (ah, on üks reklaamklipp, ütlen ma nagu nii muuseas mokaotsast, nagu tõeline staar, aga tegelikult kihistan uhkelt pihku).

Siis lippasin Delfisse, andsin neile mähkmetesti tsekid, lasin kõigil Mari nunnutada ja mõtlesin veel Kätlinile külla minna. Viga. Mu kontsad olid nii kõrged, et hea, et ma vankriga olin, sest muidu oleksin ma lihtsalt näoli lennanud. Mitte, et see sellisel juhul mu päeva ainukeseks feiliks oleks jäänud, sest olenemata sellest, et käia oli nii pagana valus, tundsin ma ennast ikka MEGA seksinaga. Kontsad ja põlvikud ja minikleit eksole. Patseerisin nii mööda tänavat ja olin uhke, et kõik mind ikka vaatavad ja mõtlevad kindlasti: “Jaa, vot see on üks ema, kes pole ennast käest lasknud!” ja olin jälle hinges uhke.

Tegelikult oli mul lihtsalt perse paljas…

Ja teada sain ma seda umbes 20 minutit hiljem, kuni minu poole pöördus vana tädi, kes ütles: “Vabandage, teil on vist seelik mantli alla kinni jäänud, teil on perse puhta paljas!”. Naeratas, rehmas käega, nagu öeldes, et noh, ikka juhtub, ja lonkis edasi.

Kätlini juurest tulin koju, haarasin Joosepi ja läksin Ringvaatesse. Seal tutvustati uut kassliivakasti, mis ennast ISE PUHASTAB!!! ja neile oli sinna kedagi kassiga vaja. Nõnda sain jälle mina koos Joosepiga kasulik olla. Tahaks seda liivakasti endale ka, aga see maksab 450 eurot! Aknaga versioon lausa 499, seega ega see odav lõbu pole.

Aga peale selle, et täna on ülemaailmne peldikupäev, on ka meestepäev. Seega kinkisin ma Kardole ökomüsli, kanepiseemned ja goji marjad. Tema kinkis mulle vastu lilli ja kupongi shokolaadimassaažile :)) Noh, et ma kurb ei oleks, et mina üldse kinki ei saa.

Oeh, nii mõnna päev on olnud. Noh, kui välja arvata see, et ma poolele Tallinnale perset näitasin, telekas sitt ütlesin ja et jalad valutavad.

 

kott-tooli jahil

Ma nii väga tahan endale kott-tooli! Mul kunagi oli kott-tool, aga siis juhtus selline asi:

Me elasime Silluga toona mustamäel, vaatasime rahulikult telekat ja tsillisime, kui äkki kassid välisukse taga karjuma hakkasid. Tegi siis Sill ukse lahti, kui sisse tuli ERITI RÕVE rääbakas, haisev, kärnas musta värvi kass.

Astus sisse, vaatas ringi ja läks heitis kott-toolile pikali. Minu kassid olid hüsteerias, tema ise oli väga rahul eluga. Minu süda teda välja visata ei lubanud ja Silver isegi pani talle mingi nime, mida ma enam ei mäleta. Ütleme, et see oli Andres. Andres oli tõesti rõve, aga ma suutsin ta pea pealt leida ühe väikse koha, mis ei olnud kärnadega kaetud ja paitasin teda sealt.

Minu meelest isegi ühtegi ööd ei jõudnud see kass meil veeta, sest mu kuri sõbranna tuli külla ja ütles midagi sellist nagu: “Mariann, sa oled haige inimene, ma ei tule su koju kui sa siin mingisuguseid kärnas, haigusi täis kasse siin hoiad!” ja viskas Andrese välja. Ma helistasin kuskile varjupaika ka siis, aga sealt öeldi, et neil on kõik kohad täis ja viigu ma esikusse sööki ja ehk mingi pehme asi, mille peal kass põõnata saab.

Paar ööd käis vaene Andres meil ukse taga karjumas ja see oli nii rõve ja kurb, AGA ma ei saanud teda sisse lasta, sest mu kassid läksid hulluks ja kusesid absoluutselt kõik asjad täis, mida Andres puudutanud oli. Kaasa arvatud mu kauni kott-tooli.

Sellise pika sissejuhatusega küsingi, et kas kellelgi vedeleb kodus kott-tool, mida ta kunagi ei kasuta? Ehk on kellelegi silma jäänud, kust neid odavalt saab?

Ideaalis võiks mul kodus olla SELLINE imekaunis kott-tool:

Vaevalt, et kellelgi just säärane kodus üle on. Ma tegelikult lepin suht ükskõik millisega. Ma ei taha ainult üüratuid summasid sellele kulutada :(

 

Mari, lott ja kassid

Minu meelest ei ole Mari eriti veel ei minu ega Kardo näoga, kuigi kaks näo osa võin ma julgelt enda geenide süüks ajada. Esiteks on selleks Mari sügav lõug ja teiseks tema hurmav lotike.

20131014_180851Siin demonstreerib Mari uhkelt enda emalt päritud lotti, mis ka temal üsna pea poolde põlve ulatub. Noh, nagu mul ikka :)

Ei saaks öelda, et puuduksid ka ühised jooned Kardoga. Esiteks ei paista Mari mitte kunagi halvas tujus olevat. Isegi öösel ei ärata ta mind nutuga, vaid a)puhiseb ja nohiseb rahulolematult, et miks keegi teda juba toitma pole kukkunud. b) hakkab kõva häälega ja demostratiivselt enda kätt lutsutama, et kõik ikka teaksid, milleni ta suure näljaga langema on pidanud. KÄE SÖÖMISENI! Teiseks on ta pärinud oma isa säästlikuse – mõnikord oksendab ta endale suhu ja selle asemel, et väärt kraami välja sülitada, neelab ta selle daamilikult ja kokkuhoidlikult uuesti alla. Ja siis on endaga rahul ning naeratab enda hambutut naeratust.

20131015_103749

 

Kuna aga paljud uurivad, et kuidas Kassid Mari vastu võtnud on, siis noh. On nõnda, et neil on temast jumala ükskõik ja pigem ignoreerivad teda nii kõvasti kui jaksavad. Joosep vaatab teda teinekord sellise näoga, et “Ma ei tea, KES sa enda arust oled, aga ma TÄIEGA põlastan sind…” ja kõnnib minema. Isegi nuusutada ei taha ta Mari, sest just see väike elukas on süüdi selles, et Joosep nüüd vähem kudrutusi ja paitusi saab.

Ka Kurg on meeleheitel, ning on otsustanud inimesi natukene vähem karta, et kuskiltki armastust saada. Mari kardab ta selleest topelt. Praegu ka vedeleme voodis ja Kurg otsustas pressida ennast väiksesse vahesse minu jalgade ja voodiääre vahel, et ta jumala eest selle imeliku väikse eluka lähedale minema ei peaks. Kui aga olukord seda nõuab, siis ta keerab lihtsalt tagumendi lapse poole ja teeb näo, et teda ei eksisteeri:

20131015_102522

 

Kuidas aitavad kassid lapse saamiseks valmistuda?

Uurisin siin hiljaaegu, et kas lugejate seas oraakleid ka on, ja pean nentima, et osad teist on juba haledalt hävinud. MINA veel nii haledalt hävinud ei ole, sest mina ise pakkusin ka huupi 8dat. Kardo pakkus esialgu 13. kuupäeva, aga ma keelasin tal seda pakkuda, sest see tundub nii õnnetu number ja selgeltnägijate tuleproovis alles oli üks naine, kes rääkis, et ta lapsed sündisid ja surid 13dal. Seega, kallis Mari, kui vähegi võimalik, siis väldi seda kuupäeva. Ma olen NIIGI KAUA sind ENDA SEES hoidnud, et kogu see asi tulevikus nõnda veega alla lasta. Sest sina, mu kallike, pead elama IGAVESTI!

Ühesõnaga, on kaheksas ja mina ei sünnita. Kuigi õhtu tõepoolest on alles noor, aga ma tunnen ennast küll päris tavaliselt ja nagu ma aru saanud olen, sünnivad enamik lapsi ikka öösiti. Seega on mul iga hommik tunne, et ma olen midagi üle elanud ja jälle on ees üks päev, kus ma EI sünnita. Saatuse iroonia oleks nüüd, kui Mari millalgi päise päeva ajal otsustaks tulla, aga eks seda näitab vaid aeg.

Head koostööd teevad muidugi kassid, kes on otsustanud anda endast absoluutse parima, et meid lapse sünniks ette valmistada:

  • Nad karjuvad, kui soovivad süüa saada. Muidugi nad tahaks ju suht kogu aeg süüa saada.
  • Nad äratavad meid öö jooksul korduvalt üles. Kuna nad on öösiti suht hullumeelsed, otsustasime eile, et hakkame magamistoa ust öösel kinni hoidma, sest muidu peame nende ukse taga kräunuvate kassidega siis diilima, kui laps juba majas. Ehk siis eile õhtul diilisin ma sellega, kuidas mõlemad kassid, erinevatel kellaaegadel kurvalt ust kraapisid. Kurg lisas veel juurde enda kurva “mauuuuuu!” ja Joosep otsustas, et ta ei vajagi sisse laskmist ja hakkas hoopis lingile hüppama. Kaks korda pidin neid sealt ukse tagant peletamas käima. Homseks meisterdan ukse kõrvale veepüstoli.
  • Nad situvad ja haisevad. Olen kuulnud, et väikelastel sama komme?
  • Lõhuvad kõike, millele käpad taha saavad. Mitte vaid imikupõlveks ei valmista kassid sind ette. Ka päris väiksed põngerjad kipuvad kõike laiali tassima ja lõhkuma, eksole?
  • Nad ei oska asju jagada. Kui üks tuleb kaissu, otsustab teine, et tahab ka. Asi lõppeb kaklusega. Kui üks läheb kassimaja katusele peesitama, otsustab teine, et see paistab tõesti parim hetk seda teha olevat. Muidugi kulmineerub asi kaklusega.
  • Valmistavad mind ette füüsilisteks kannatusteks sünnitusel. Kurg eriti ei aita, aga Joosep paar korda päevas ikka abivalmilt kargab mulle kallale.
  • On hästi armsad. Siinkohal pean rohkem kiitma Kurge, kes hellalt, nõnda hellalt mulle sülle tuleb, nurru laseb ja on HÄSTI armas. Mmmm… nii nii armas…
  • On väga naljakad. Teate küll, kuidas beebid teevad naljakaid nägusid ja grimasse. Minu kassid seevastu aga komistavad, libastuvad, kukuvad ja hävivad nii paljudel viisidel et see pakub ka nalja. Kassid lihtsalt ON naljakad:

rasedusest lolliks läinud

Et siis selliste asjadega ma enda päevi mööda saadan…

20131006_221906

Tahtsin eile Kurele mütsi pähe panna, aga ta sai mu kurjadest plaanidest aru ja põgenes. Kuna KUSKILE tuli müts panna, tõmbasin selle Kardole rusika otsa.

20131007_105224

Täna tabasin Kure õndsa une pealt ja sain talle mütsi pähe tõmmatud! Jee!

20131007_105236

Wtf is that?!
20131007_105241

MIS MU PEAS ON?!

20131007_105245

Ok, üritan selle tükkideks närida20131007_105252 20131007_105257

I give up…

20131007_105316

Dude, what are you wearing?

20131007_105330

Let me help you with that

20131007_105340

It’s not coming off!20131007_105352 20131007_110139

Haha! I got it!

20131007_110152I hate my life…

soovinädal: KASSID!!!

Sel nädalal tuleb iga postitus nii, et teema valib eelmise posti esimene kommentaar. Teine soovinädala postitus on siis teie ees ja see räägib sellest, kuidas ma endale kassid sain . Hakkame siis aga pihta.

JOOSEP KAASIK (Ja natuke Pauli ka)

2010. aasta juulis saabusin ma tagasi kodumaale oma pikalt Austraalia rännakult. Kodu tundus tühi, sest mul ei olnud kassi :( Ma enne Aussi vihkasin kasse, aga kui ma ükskord Sydneys tööle jalutades kassi leidsin, kellele ma Paul nimeks panin, siis sulas mu süda ja ma sain kassiparasiidi. Ma nii tahtsin Pauli Eestisse ka tuua, aga a) see maksis hingehinda b) tal oli mingisugune healoomuline kasvaja kuskil kõhus, mis oleks tähendanud poolt aastat lisakarantiiini kuskil väikses puuris ja see tundus loomapiinamine. Seega leidsin ma talle uue kodu. Mingi armas noorpaar viis ta oma vanaemale ja mina muudkui nutsin. Minu väike Paulike :(

25908_377481352543_723912543_3842428_331360_n

Paul koos pardiga, kelle Tim kuskilt põllult oma ema pesast varastas. 

paul riiulis

Paul niisama riiulil leiba luusse laskmas.

jossu

Joosep, kui ta veel tuttuus oli.

Ühel õhtul helistaski mulle üks tüdruk eriti ootamatult ja ütles, et tavai, kass on Tallinnas, tule aga järgi. Minul polnud remont pmst alustatudki, aga noh, mis siis ikka. Kasuisa viis mu hommikul vara kohale ja tõimegi Josssi koju. Tegelt tal alguses nime polnudki, aga autos kutsus My teda Joosepiks ja kuidagi niimoodi ta endale selle nime saigi. Meie väike Joosu-Moosu või Joskam-Moskam.

IMG_0353

Uhkelt oma uue kodu aknal.

Kuigi Joss oli imeilus, oli tal siiski üks väikene miinus. Ta oli ilge sitapea! Ta jooksis ringi nagu hull, lükkas ümber kõik, mis talle teele jäi ja hävitas kõik, mis talle silma alla sattus. Puhtahull noh! Ja ma ei tea miks, aga mulle tundus, et kui vaesel loomal on igav, siis on talle sõpra vaja.

KURG 

Kirjutasingi siis Kassiabisse ja edasine on juba Kassiabi kodulehel kirjas. 2010. aasta 7dal oktoobril tõingi ma Kure koju. Joosepiga said nad kohe normaalselt läbi, ainult kiusama kippus Joosep teda. Aga mida julgemaks läks Kurg, seda rohkem tagasi tõmbus Joosep. Ehk sellepärast, et Kurg Joosepist sada korda suurem oli :D

Kurg oma igapäevasel kohal, peidus, Joss olukorda üle tsekkimas.

Et ikka kassid mõistaksid, et nad on mulle ühekallid, pidasin ma vajalikuks nad maalida enda korteriustele. Sest noh, mulle meeldib asju ustele maalida :D
IMG_4340 IMG_4341

Ja nüüd on nad maailma suurimad sõbrad :) Mis siis, et mõlemad isased ja öeldakse, et need ei pruugi omavahel läbi saada, aga näete, mul saavad. Ei teagi, kas asi oli selles, et Kurg on nii leplik, või et Joss oli alles poeg, aga nii see eluke meil käib.

sillu tell 044

Lõpetuseks pilt Joosepist, kes mängib nähtamatut klaverit.

14485512781318869235