Category Archives: naljakas

Miks sa ei naera?

 

 

 

 

 

Mari on selline preili, et ta ei naerata peaaegu mitte kunagi. Okei, läbi une naeratab ja mõnikord enne magama jäämist ka, aga seda ime, et ta ärkvel olles MINU PEALE naerataks, seda ei ole. Imelik, kogu maailm tahab minu üle naerda ja tema ei taha…

Nagu ma maininud olen, siis ma olen oktoobrikate grupis, kus kõik samavanad lapsed juba lõkerdavad naerda. Kõik on mulle soovitusi ka andnud – tegele ta jalgadega ja näita mänguasju jne. Ei midagi. Ma võiks siin saltosid ka visata, aga ei huvita see teda. Pigem vaatab ta mind üllatunult ja tõmbab siis kulmu kortsu. “Vehi, kui tahad. Ega ma selle lolli pärast naerma hakka..”

AGA TÄNA! Ma vehkisin kõristiga ja laulsin “Sõpradest” inspiratsiooni saades “I like big butts and I cannot lie!” laulu. Ja mis juhus! Alguses tuli väike muie ja ta LÕPUKS NAERIS MU ÜLE! Halleluuja. Muidugi ma proovisin kohe veel, aga enam see talle nalja ei pakkunud :(

marinaerab

Advertisements

häda ajab härja kaevu

Eile oli esimene päev üle miljoni aasta, kus ma EI BLOGINUD. Andke nüüd kallid lugejad mulle andeks, aga ma jõudsin koju alles pool üks öösel. Mõelge vaid, POOL ÜKS! Ma olin Marist lausa 12 tundi eemal, aga mis selle aja sees toimus, hakkan ma kohe jutustama.

Esiteks pidin ma minema reklaamklipivõtetele. Nii kauaks, kuni Kardo tööl oli, tuli Mari vaatama mu ema. Selle tarbeks olin ma juba üle nädala endale sügavkülma piima kogunud, nagu mingi hullumeelne. Veel enne uksest välja astumist andsin Marile süüa ja pumpasin samaaegselt. Tundsin ennast nagu Harju keskmine liinilehm.

Võtetel oli mõnus, sain ilusa meigi, ilusad riided jne. Aga asi, millest ma kohe aru sain oli see, et kui kella kolmeks ei olnud meid veel sekunditki filmitud, et kaheksaks ma küll koju ei saa, nagu lubatud. Filmisega ongi see, et KÕIK venib. Iga kaameranurk, iga valguskiireke ja juuksekarvake peab pidevalt olema täpselt õiges kohas. Ja et neid õigesse kohta saada võtab ILGELT aega. Ehk siis enamuse ajast me suht istusime ja ootasime :)

Tundsin ennast nagu muuvistaar jeeje!

Ühel hetkel hakkasid mu rinnad pakitsema. Mitte eriti, aga noh, natukene. Tegelesime rahumeeli oma võttega ja lobisemisega edasi, kui paart tundi hiljem tundsin, et midagi voolab. Jah. Ma hakkasin keset võtteid piima voolama.

“Kas sa oled hiljuti poeginud?” küsis minult üks mees.

Läksin vetsu ja vooderdasin oma rinnahoidjad wc-paberiga, sest ma muidugi unustasin rinnapadjad hommikul koju. Otseloomulikult eksole :D See aitas päris hästi, kuni enam ei aidanud.

Pidin vist kolm-neli korda WC’s läbimärgasid piimaseid pabereid vahetamas käima.

Lõpuks olin ma plahvatamas. Mu tissid ei mahtunud kleiti ära. Mantel ei läinud eest kinni. Kleit oli üleni piimane. Liigutada oli valus. Mul oli tunne, nagu mul oleks uuesti piimapais.

Ja mis mul siis üle jäi, kui minna stuudio peldikusse, tõmmata endal kleit üle pea, seista pesuväel kraanikausi kohal ja…üritada ennast lüpsta.

Jep. I said it.

Et olukord veel parem oleks, siis ei käinud ka vetsu uks korralikult lukku, aga ma ei suutnud enam seda piina taluda, seega ma PIDIN seda tegema. Endal oli kogu aeg selline casual nägu ees, et juhul kui keegi sisse astub, siis ma teesklen, et see on igati normaalne :D

Ega see muidugi kerge olnud. Absoluutselt kõik kohad olid piima täis. Peegel, mu riided, põrand, seinad. Ühel hetkel märkasin seinal sellist silti:

1422762_10152006021934911_151397515_n

Kas rinnapiim on girly?

Aga häda ajab härja kaevu ja mul ei jäänud lihtsalt mitte midagi muud üle. Oleks ma teadnud, et nii kaua läheb, siis oleks ma muidugi enda ustava pumba kaasa võtnud, aga noh, läks, kuidas läks.

Nagu ma Malluka Fb’i lehel kirjutasin, siis Kardo palus mul kindlasti tund aega enne koju tulekut teada anda, kui ma saabun. Eks mina muidugi arvasin, et Kardol on maja strippareid täis, mis muud. Tegelikult oli nii, et tulin koju ja nägin ultrakurja Jossi:

1454521_10152006025529911_1777975359_n

Köök oli küünaldega kaetud, laual pudel veini ja Raffaello. Ühtlasi oligi Kardo õhtusöögi teinud. Nii armas oli :) Kuigi lugejad pakkusid, et kindlasi kingib Kardo mulle kihlasõrmuse. Aga teate mis?

1458828_10152006020699911_499861206_nTegelikult kinkis ta mulle tahvli shokolaadi ja 30 päeva treeningkava :D Üsna vastuolulised kingitused, aga tegelikult ma ise palusin selle kava endale välja printida. Meil oktoobrikate grupis hakkab esmaspäevast 30 day AB challange, et mina ka ükskord oma voldid maha treeniks. Kes tahab minuga koos neid harjutusi teha, siis olete oodatud. Ükskõik, kas siis laivis või netiteel. Aga see selleks.

Muidugi küsisin ma Kardolt, et oot misasja, kus mu kihlasõrmus on?! “Aga sa ei öelnud mulle enda sõrmuse numbrit, kui ma küsisin,” heitis ta mulle ette. “Ma ju EI TEA enda sõrmuse numbrit, kuidas ma sulle siis seda öelda saan?”. “Ja kui sina enda sõrmuse numbrit ei tea, siis kuidas ma sulle kihlasõrmuse kinkida saan?” päris ta vastu.

Noh, tõsijutt.

Nõnda jäingi ma kihlasõrmusest ilma. Aga sain hoopis vahva õhta osaliseks, sest magama saime me alles nelja paiku, mistõttu olen täna eriti koomas.

perse puhta paljas!

Ma just praegu sõin oma päeva esimese suutäie (peale hommikuse toblerone), sest ma olen päev läbi ringi jooksnud nagu loll, mistõttu pole ma jõudnud isegi ridagi kirjutada! Esiteks panin ma jalga megakõrged kontsad ja läksin Mariga linna, et saada kokku stilistiga. Tema valis mulle reedeseks võtteks mõned riided välja (ah, on üks reklaamklipp, ütlen ma nagu nii muuseas mokaotsast, nagu tõeline staar, aga tegelikult kihistan uhkelt pihku).

Siis lippasin Delfisse, andsin neile mähkmetesti tsekid, lasin kõigil Mari nunnutada ja mõtlesin veel Kätlinile külla minna. Viga. Mu kontsad olid nii kõrged, et hea, et ma vankriga olin, sest muidu oleksin ma lihtsalt näoli lennanud. Mitte, et see sellisel juhul mu päeva ainukeseks feiliks oleks jäänud, sest olenemata sellest, et käia oli nii pagana valus, tundsin ma ennast ikka MEGA seksinaga. Kontsad ja põlvikud ja minikleit eksole. Patseerisin nii mööda tänavat ja olin uhke, et kõik mind ikka vaatavad ja mõtlevad kindlasti: “Jaa, vot see on üks ema, kes pole ennast käest lasknud!” ja olin jälle hinges uhke.

Tegelikult oli mul lihtsalt perse paljas…

Ja teada sain ma seda umbes 20 minutit hiljem, kuni minu poole pöördus vana tädi, kes ütles: “Vabandage, teil on vist seelik mantli alla kinni jäänud, teil on perse puhta paljas!”. Naeratas, rehmas käega, nagu öeldes, et noh, ikka juhtub, ja lonkis edasi.

Kätlini juurest tulin koju, haarasin Joosepi ja läksin Ringvaatesse. Seal tutvustati uut kassliivakasti, mis ennast ISE PUHASTAB!!! ja neile oli sinna kedagi kassiga vaja. Nõnda sain jälle mina koos Joosepiga kasulik olla. Tahaks seda liivakasti endale ka, aga see maksab 450 eurot! Aknaga versioon lausa 499, seega ega see odav lõbu pole.

Aga peale selle, et täna on ülemaailmne peldikupäev, on ka meestepäev. Seega kinkisin ma Kardole ökomüsli, kanepiseemned ja goji marjad. Tema kinkis mulle vastu lilli ja kupongi shokolaadimassaažile :)) Noh, et ma kurb ei oleks, et mina üldse kinki ei saa.

Oeh, nii mõnna päev on olnud. Noh, kui välja arvata see, et ma poolele Tallinnale perset näitasin, telekas sitt ütlesin ja et jalad valutavad.

 

Somplimendid

Sain Aski sellise “küsimuse” – Sa oled selline vastik ja ülbe ja otsekohene a sitaks vinge ja su blogi on nii addictive ja kui vähegi aega leiad, kirjuta VEEL.

Ee..Okei. See, mu kallid sõbrad, on ehe näide somplimendist. Ehk siis kombo komplimendist ja solvangust. Minu meelest teevad tavaliselt selliseid somplimente ülbed vastikud mõrrad, kes tahavad sulle halvasti öelda ja maskeerivad siis selle väikse komplimendiga. Näiteks:

“Issand, sul on nii ilus kampsun. Miks sa siis ülejäänud riided prügikastist kasutusele oled võtnud?!”

“Imelik, et sul nii ilus mees on, arvestades, milline sa ise välja näed…”

Seda viimast on mulle päriselt mitu korda elus öeldud :D WHAT nagu?!

Ma olen tegelikult kuulnud, et kui sa tahad kellelegi midagi negatiivset öelda, siis tuleb kasutada võileiva efekti. Noh, et kompliment, solvang, kompliment. Ütleme, et tahad sõbrale öelda, et ta jalad haisevad, siis tuleb teha nii: “Ooo, Pille, sa oled täna nii imeliselt ilus, su jalad haisevad nagu roiskunud laip, aga käed on pehmed kui siid!”. Siis ei pea ainult teise hinge riivama, vaid pead midagi ilusat ka ütlema :))

Mõnda komplimenti ei mõelda üldse somplimendina, aga ikka on nad kuidagi imelikud. Näiteks ütles mulle kunagi üks dude: “Üli hea, et sul nii väike pea on, su emal oli sind kindlasti hea sünnitada:)”. Mismõttes, mul pole ju väike pea :D?

Mis on kõige imelikumad “komplimendid” mis te saanud olete?

ega mõistus pole enda teha

Teinekord ma kirjutan Malluka Facebookis kilde Kardost ja siis me kõik rõõmsalt naerame ta üle. Seekord pean ma kahjuks iseennast mõnitama, sest eile selgus, et ma vist olen vaimse alaarenguga.

Vaatasime supermodelle, kus nad pidid kandma mingisuguseid imelikke puust kingi. Mina ütlesin, et haha, need on nagu kabjad ju. Ja siis küsisin Kardolt, et kuule, miks üldse hobustele kingi jalga pannakse.

Kardo: “Mismõttes kingi jalga?”

Ma: “No see puidust osa ja siis metallist raud alla? On ju nagu puuking?”.

Kardo: “Mis puidust osa?”.

Ma: “No see jurakas, mille külge raud pannakse.”

Kardo: “Sa mõtled hobuse kapja või?” ja hakkas mu üle naerma :(

Jah, ma elasin 23-aastat arvates, et hobustel on looduses lihtsalt imelikud peenikesed köndid ja alles siis kui inimene nad kinni püüab, siis ta saab endale normaalsed kingad jalga :D

Alles paar aastat tagasi ma nägin telekas mingit klippi metsikutest hobustest ringi kappamas ja mõtlesin üleolevalt, et issand kui feik klipp, et kohe ju näha, et neil kabjad all, seega nad ei ole ju METSIKUD! Jah…ma päriselt arvasin, et metsikud hobused koperdavad looduses mingite peenikeste toigaste peal ringi :D

Kui ma eile hobuse jala pilti vaatasin, siis ma ei saanud ise ka aru, et kuidas ma nii arvata olen saanud, aga ma pole kunagi sellesse teemasse süvenenud. Kuigi ma olen hobusega sõitnud ja isegi ta kapja puhastanud selle kaabitsaga, aga ma arvasin, et see on mingi kingapuhastus :D

Nali, mu ema ütleb mulle otse välja, et ma retarded

Kas teil on ka selliseid asju olnud, et te ei tea midagi PIKKA aega? Mul kunagi sõbranna näiteks arvas, et põder on mees ja hirv on naine ja kits nende lapsuke :D Ja ta oli mingi 20 siis…

5 idiootset asja, mida küsida äsjasünnitanud naiselt

  1. Kas sünnitada oli valus? Ei, see oli selline lust ja rõõm, mil ma põhimõtteliselt ei saanud arugi, et kas mind kõdistavad viisteist pehmet pandakarukest udusulgedega, või et kas ma sünnitan. Mis küsimus see selline on :D Kui palju te olete kuulnud inimesi ütlemas, et sünnitus oleks valutu? Aga kui paljusid, et see on valus? Here is your answer then…
  2. Millal siis teise lapse saate? Ma olen hädavaevu haiglast koju saanud ja alles normaalselt istuma hakanud, kui juba peaksin mõtlema teise lapse saamisele? Oh ei, kallid sõbrad, oh ei. Eriti hea loogika on see, et “Üks on käes, asi siis kohe teine jutti otsa saada ja sellega ÜHELE POOLE SAADA”. Mismõttes ühele poole saada? Kas see on mingi seadus, et lapsi peab olema kaks? Nagu ikka filmides eks, poiss ja tüdruk :)) Ja tõepoolest, mu vagiina ei ole nagu tuba, mille uks pärast esimest last pärani lahti jääb, et see teine lihtsalt välja jalutada saaks. Seega, mida varem pärast sünnitust sellist asja küsida, siis suurema tõenäosusega võdistab naine jubedusest õlgu ja paneb kiiremas korras aja kinni oma munajuhade topelsõlme sidumiseks.
  3. Kas sa lähed nüüd tööle ka tagasi? Jah, mu käest tõesti küsiti seda täna. Et kas on plaanis nüüd tööle kah ikka tagasi minna. Ei, küsija ei mõelnud tuleviku mõttes, vaid nagu NÜÜD. Selle loogikaga, et laps on ju välja pressitud, mis ma siin kodus ikka passin :D Tõesti, miks peaks mul vaja olema näha selle lapse kasvamist, kui ma võiks hoopistükkis hommepäev toimetusse tagasi minna… Laisk naine olen.
  4. Kas sa juba seksinud ka oled? PÜHA ISSAND JEESUS, MA SÜNNITASIN UMBES NÄDALA TAGASI! Mis arvamus inimestel sünnitamise kohta on, aru ma ei või :D Eriti, kui ma soiun pikalt, et istuda ei anna ja et mind õmmeldi ja puha. Oleks üsna väheusutav, et ma paar päeva pärast sellist õudust ennast väga meela seksikiisuna tunnen. Tissid valusad, kõht pehme ja važin’ õmblustega kaunistatud.
  5. Kas sa oled nüüd õnnelik ka, kui sa lapse said? Ei, kahetsen täiel rinnal…Ei suuda ennast ära kiruda, et ma ei suuda enda pükse jalas hoida ja rasestuma pidin. Nüüd istume siin selle väikse putukaga ja oleme üheskoos õnnetud… MIS KÜSIMUS SEE SELLINE ON :D?

titesokk, seksikas sokk ja laibasokk

Mäletate ma rääkisin, et ma mingi hetk läksin e-bays hulluks onju? Noh, juhtus nii, et sokitellimus sai sisse antud kõikide pereliikmete rõõmuks. Ok, sokid ja sokilaadsed tooted :D

Endale tellisin ma tegelikult sukad. Mmmm.. Mõnusad kassisukad:

20131017_221502 20131017_221533Ma ei saanud lasta Kardol endast täispikkuses pilti teha, sest see kleit on nii tight ja mu kõht näeb välja nagu ma oleks viiendat kuud rase. MILLAL SEE ÄRA KAOB?! Aga jah, ma olen tülgastav ja paks lotendav vaal (vähemalt praegu veel, enne kui ma tagasi pole tõmmanud) ja seega peate leppima pildiga ainult jalgadest ja Kure persest :D

AGA, kui ma need sukad ja kleidi selga sain, siis ma niiväga tahtsin endale kingad ka jalga panna ja tundsin ennast nagu mina ise. Mitte, et ma kuskile välja minna tahaks, ma ei suudaks Marist kaugemale kui postkontorisse minna, aga noh… Kasvõi POODI lähen niimoodi mõni päev :D Sest nagu mainitud, olen ma siin enamus ajast riides selle kriteeriumiga, et kas ma saan särki nõnda venitada, et ma sealt oma tisse välja saaks kiskuda suvalisel ajal. Glamuurne, ma tean…

Mina polnud ainuke, kes miskit jalga sai. Ka väike Mari sai endale uhked karusokid, aga need on talle miljon numbrit suured veel. Neid laenas korraks sõber Jasper, kui nad siin meil külas käisid. Kas te kujutate ette, kui suur vahe on 3.5 kuusel lapsel ja nädalasel lapsel? ÜÜRATU:

1393010_10151907141559911_1322212164_n

 

Aga jah, sokkidest rääkides siis need näevad välja sellised:

20131017_221117Ja nüüd lõpetuseks maiuspala. LAIBASOKID! Ma isegi ei tea, miks ma tellisin Kardole e-bayst viis paari musti sokke. Neid kõige suvalisemaid. Ilmselgelt olin ma ju e-bay hulluses ja selle asemel, et korraks Selverisse astuda, tundus lahedam need TELLIDA! Ühesõnaga. Saime siis sokid kätte ja kodus proovis siis Kardo ühte sokki jalga. Tulemus:

1376703_10151908121629911_1966180131_nHAHAHAHAHA! Saate aru! Need sokid on SUKAPÜKSTEMATERJALIST TEHTUD! Me pidime naeru kätte ära surema. Kardo arvas, et see on otsene vihje, et mul on plaanis ta ära mürgitada, sest tema sõnul on need laibasokid, milles inimesi maetakse. Noh, et nii õhukesed, et mõnusalt kiiresti lagunevad ära ja värki :D

Tore, et mul nüüd kodus viis paari laibasokke on. Mida ma nendega tegema peaks? Tegime siin kodus nalja, et peaks ootama, kuni sõprade seast kellegi vanaisa haiglasse satub, et siis lähed külla ja viid külakostiks paari neid sokke: “Kuule, ma kuulsin, et su vanaisa on haiglas… Tõin sulle need…kergesti lagunevad sokid…”.

Või siis kingin ülejäänud neli paari neljale enda vihatuimale inimesele. Noh, nii vihjena või nii. NALI, muidugi ei vihka ma nii paljusid inimesi. Parem ootan kellegi tuttava vanaisa haigestumist…