Rubriigi arhiiv: pildid

Esimesed katsetused Hipsikuga

Kui me alguses Mari koju tõime, siis ta tundus nii imetilluke, et tundus, nagu mahuks ta ÜLENI nendesse Hipsiku XS suuruses mähkmetesse. Sellepärast kasutasingi kuni tänase päevani kõige väiksemaid Pamperseid. Neid samasid, mida haiglas ka anti. Eile aga ütles mulle üks lugeja, et tegelikult kui panna kaks mähkmesisu sisse, siis pole üldse hullu ja saab kasutada küll. Ütles ka seda, et kuigi jalaaugud on üsna suured, siis mööda naljalt laps ei pissi/kaka.

Noh. Vahetasin siis täna hommikul mähkmeid. Võtsin esiti need oranžid, kõik ühes mähkmed, aga panin ikka ühe sisu ka sisse. Oligi paras ja ei pidanudki teist sisse toppima. Ja jumal tänatud, sest mul ainult kaks mähkmesisu ongi :)) Ok, tegelikult ei ole hullu, sest mul on piisavalt imeilusaid marlilappe. Jah, need on roosad ja lillelised ja valgeid on ikka kah. Neid võib ka südamerahuga sinna sisse panna ja seda ma just teha kavatsengi.

Kui mähe mustaks saab, siis loputan mähkme ja mähkmesisu kraani all ja hõõrun kokku sapiseebiga. Mul on tõestiimehea sapiseep, mida saab Mahekaupadest. Esiteks on pudelit mugavam hoida, kui seebitükki. Teiseks on pudelil mõnus harjastega otsik, millega saab seda plekki ikka mehemoodi küürida.

20131019_152655 20131019_152703

Mari on muidugi rahul. Endal ka kohe süda rohkem rahul, sest kintsude juurde on tulnud kaks haudumisjälge, tundub, et hakkab isegi varsti katki minema :( Kuigi ma panen kreemi peale, siis oleks ikka nagu hullemaks läinud. Eks ma siis proovin teda rohkem paljalt hoida ka ja nii, aga ta enamasti hoiab ikka jalgu niimoodi koos, et need kohad on ikka voltis. Vaene lapsuke. Talki ju ei soovitata kasutada? Valus tal igatahes ei paista olevat.

20131019_144717 20131019_145551

1396489_10151912160999911_1418599182_n

 

titesokk, seksikas sokk ja laibasokk

Mäletate ma rääkisin, et ma mingi hetk läksin e-bays hulluks onju? Noh, juhtus nii, et sokitellimus sai sisse antud kõikide pereliikmete rõõmuks. Ok, sokid ja sokilaadsed tooted :D

Endale tellisin ma tegelikult sukad. Mmmm.. Mõnusad kassisukad:

20131017_221502 20131017_221533Ma ei saanud lasta Kardol endast täispikkuses pilti teha, sest see kleit on nii tight ja mu kõht näeb välja nagu ma oleks viiendat kuud rase. MILLAL SEE ÄRA KAOB?! Aga jah, ma olen tülgastav ja paks lotendav vaal (vähemalt praegu veel, enne kui ma tagasi pole tõmmanud) ja seega peate leppima pildiga ainult jalgadest ja Kure persest :D

AGA, kui ma need sukad ja kleidi selga sain, siis ma niiväga tahtsin endale kingad ka jalga panna ja tundsin ennast nagu mina ise. Mitte, et ma kuskile välja minna tahaks, ma ei suudaks Marist kaugemale kui postkontorisse minna, aga noh… Kasvõi POODI lähen niimoodi mõni päev :D Sest nagu mainitud, olen ma siin enamus ajast riides selle kriteeriumiga, et kas ma saan särki nõnda venitada, et ma sealt oma tisse välja saaks kiskuda suvalisel ajal. Glamuurne, ma tean…

Mina polnud ainuke, kes miskit jalga sai. Ka väike Mari sai endale uhked karusokid, aga need on talle miljon numbrit suured veel. Neid laenas korraks sõber Jasper, kui nad siin meil külas käisid. Kas te kujutate ette, kui suur vahe on 3.5 kuusel lapsel ja nädalasel lapsel? ÜÜRATU:

1393010_10151907141559911_1322212164_n

 

Aga jah, sokkidest rääkides siis need näevad välja sellised:

20131017_221117Ja nüüd lõpetuseks maiuspala. LAIBASOKID! Ma isegi ei tea, miks ma tellisin Kardole e-bayst viis paari musti sokke. Neid kõige suvalisemaid. Ilmselgelt olin ma ju e-bay hulluses ja selle asemel, et korraks Selverisse astuda, tundus lahedam need TELLIDA! Ühesõnaga. Saime siis sokid kätte ja kodus proovis siis Kardo ühte sokki jalga. Tulemus:

1376703_10151908121629911_1966180131_nHAHAHAHAHA! Saate aru! Need sokid on SUKAPÜKSTEMATERJALIST TEHTUD! Me pidime naeru kätte ära surema. Kardo arvas, et see on otsene vihje, et mul on plaanis ta ära mürgitada, sest tema sõnul on need laibasokid, milles inimesi maetakse. Noh, et nii õhukesed, et mõnusalt kiiresti lagunevad ära ja värki :D

Tore, et mul nüüd kodus viis paari laibasokke on. Mida ma nendega tegema peaks? Tegime siin kodus nalja, et peaks ootama, kuni sõprade seast kellegi vanaisa haiglasse satub, et siis lähed külla ja viid külakostiks paari neid sokke: “Kuule, ma kuulsin, et su vanaisa on haiglas… Tõin sulle need…kergesti lagunevad sokid…”.

Või siis kingin ülejäänud neli paari neljale enda vihatuimale inimesele. Noh, nii vihjena või nii. NALI, muidugi ei vihka ma nii paljusid inimesi. Parem ootan kellegi tuttava vanaisa haigestumist…

 

 

 

 

Mari, lott ja kassid

Minu meelest ei ole Mari eriti veel ei minu ega Kardo näoga, kuigi kaks näo osa võin ma julgelt enda geenide süüks ajada. Esiteks on selleks Mari sügav lõug ja teiseks tema hurmav lotike.

20131014_180851Siin demonstreerib Mari uhkelt enda emalt päritud lotti, mis ka temal üsna pea poolde põlve ulatub. Noh, nagu mul ikka :)

Ei saaks öelda, et puuduksid ka ühised jooned Kardoga. Esiteks ei paista Mari mitte kunagi halvas tujus olevat. Isegi öösel ei ärata ta mind nutuga, vaid a)puhiseb ja nohiseb rahulolematult, et miks keegi teda juba toitma pole kukkunud. b) hakkab kõva häälega ja demostratiivselt enda kätt lutsutama, et kõik ikka teaksid, milleni ta suure näljaga langema on pidanud. KÄE SÖÖMISENI! Teiseks on ta pärinud oma isa säästlikuse – mõnikord oksendab ta endale suhu ja selle asemel, et väärt kraami välja sülitada, neelab ta selle daamilikult ja kokkuhoidlikult uuesti alla. Ja siis on endaga rahul ning naeratab enda hambutut naeratust.

20131015_103749

 

Kuna aga paljud uurivad, et kuidas Kassid Mari vastu võtnud on, siis noh. On nõnda, et neil on temast jumala ükskõik ja pigem ignoreerivad teda nii kõvasti kui jaksavad. Joosep vaatab teda teinekord sellise näoga, et “Ma ei tea, KES sa enda arust oled, aga ma TÄIEGA põlastan sind…” ja kõnnib minema. Isegi nuusutada ei taha ta Mari, sest just see väike elukas on süüdi selles, et Joosep nüüd vähem kudrutusi ja paitusi saab.

Ka Kurg on meeleheitel, ning on otsustanud inimesi natukene vähem karta, et kuskiltki armastust saada. Mari kardab ta selleest topelt. Praegu ka vedeleme voodis ja Kurg otsustas pressida ennast väiksesse vahesse minu jalgade ja voodiääre vahel, et ta jumala eest selle imeliku väikse eluka lähedale minema ei peaks. Kui aga olukord seda nõuab, siis ta keerab lihtsalt tagumendi lapse poole ja teeb näo, et teda ei eksisteeri:

20131015_102522

 

Mõnusad hommikud

1369162_10151903185569911_1320039098_n

Täiuslik isa

Jätkates siis sellel lainel, kuidas kõik on imetabane, pean ma vahelduse mõttes kiitma peale imearmsa Mari ka enda võrratut Kardot. Täna sai ta ühest isa ja beebi raamatust teada, et ta on lausa täiuslik partner! Kriteeriumid olid siis järgnevad:

1376138_10151901707334911_384653071_nTõesti, pean nentima, et Kardo tõepoolest vastab kõikidele punktidele ja võtab neid täitsa iseenesestmõistetavalt kah. Kui Mari teinekord näiteks kipubki jorisema, siis on Kardo esimene, kes ta kohe kätte tahab haarata ja teda rahustada proovib. Samuti arvan ma, et ta on isegi rohkem mähkmeid vahetanud kui mina. Ta lihtsalt alati jõuab seda enne mind teha, mis seal siis ikka :D

Täna näiteks vedeles ta nõnda mu kõrval ja muudkui luges:

1373921_10151901648639911_1702840223_nEt ta ikka saaks ennast harida võimalikult palju Mari teemal. Ühtlasi juhin tähelepanu pannkookidele, mis laualt paistavad. Need meisterdas Kardo hommikul :))

Ma ei ole ennast siiani kordagi väsinuna või masendatuna tundnud, sest kõik on lihtsalt… NO IMELINE. Mul on nii armas väike Mari ja nii armas üüratu Kardo ja kaks kassi, kes on valmis enda nahast välja pugema, et võimalikult armas olles ka vahelduse mõttes tähelepanu saaks.

See on lihtsalt nii armas, kuidas Kardo iga väiksemagi nohina ja piiksatuse peale kohe pea hälli suskab, et näha, kas on ehk väike teopoeg oma silma lahti teinud, et temaga jumala eest tsillida saaks.

Täna ma käisin korraks poes (ESMAKORDSELT!) ja kui ma tagasi tulin, oli Mari juba pestud, mähe vahetatud, uued riided seljas ja magas õndsat und Kardo süles, kes siin mööda tuba temaga ringi tantsis.

Kurat võtku, ma hakkan siin heldimusest nutma kohe!

20131013_213416

 

 

No ola, Mari!

Kell 8 jõudsime haiglasse, kell pool 9 saime umbes sünnitustuppa, kell 22.53 oli Mari väljas, kaaludes ise hurmavad 3100 grammi. “Cooked to perfection!” ütles Kardo mulle ja patsutas mind nagu koera, kes on just pojad saanud. Väga mööda ei läinudki :D

625556_458849904230474_2044480406_n

Asjad, mis ma olen alates eilsest mõelnud:

a) Kuidas on inimestel üle ühe lapse? KUST on need lapsed varastatud? KUIDAS saaks keegi seda kaks korda teha? Beats me!

b) Lamasin ja vahtsin Mari. Ta on NII pehme. Saatsin Kardole smsi: “Vedas, et me terve haigla ilusaima lapse endale saime!”.

1394802_10151894754579911_458076432_nPraegu vedeleb Mari mu kõrval ja magab õndsat und. Paljalt. Sest ma võtsin ta öösel kogemata paljaks ja see osutus suureks veaks, sest esiteks hakkas tal külm ja ta hakkas nutma. Teiseks ei julenud ma talle enam riideid selga panna, sest ma ei tahtnud ta väikseid käsi murda. Nõnda vedeleb ta siiamaani tekkide sees, kuni tuleb keegi, kes aitaks mul ta riidesse saada.

Aasta ema auhind on vist minu poole teel.

 

rasedusest lolliks läinud

Et siis selliste asjadega ma enda päevi mööda saadan…

20131006_221906

Tahtsin eile Kurele mütsi pähe panna, aga ta sai mu kurjadest plaanidest aru ja põgenes. Kuna KUSKILE tuli müts panna, tõmbasin selle Kardole rusika otsa.

20131007_105224

Täna tabasin Kure õndsa une pealt ja sain talle mütsi pähe tõmmatud! Jee!

20131007_105236

Wtf is that?!
20131007_105241

MIS MU PEAS ON?!

20131007_105245

Ok, üritan selle tükkideks närida20131007_105252 20131007_105257

I give up…

20131007_105316

Dude, what are you wearing?

20131007_105330

Let me help you with that

20131007_105340

It’s not coming off!20131007_105352 20131007_110139

Haha! I got it!

20131007_110152I hate my life…

kummutid JÄLLE – nende sisu kah

Nagu ma mainisin, siis sain uue kummuti. Ma nüüd näitan teile seda ja neid asju, mida ma sinna sisse panin. Mul ju lihtsalt EI OLNUD ruumi, sest ükspäev sain Hipsikult sellise hunniku asju:

20131002_145204

 

Mis mul siis üle jäi, kui osta kollane kummut. Kassi sain kauba peale20131006_123725

 

 

 

 

Joosep uhkelt mähkimislaual

20131006_123552

Esimeses sahtlis on lutt ja kolm pudipõlle. Lisaks mingi lutipudel, mille Kardo miskipärast aastaid tagasi sünnipäevaks saanud oli :D

20131006_123603

Siin on siis Kätu antud marlilapid, Hipsiku rohelised lapikesed, siis Hipsiku aluslina või mähkimise.. alus vms. Mul oli neid tegelikult kaks, aga ma andsin ühe Kätule, kui ta Jasperiga külas käis. Õigesti tegin ka, sest koheselt suutis väikemees selle konkreetselt “sisse õnnistada” :D Ja siis on mul siin veel kollased mähkmesisud ja pakk rinnapadjakesi.
20131006_123628

Mähkmed, kõik XS suuruses. Peale panin sildikesed, et Kardo ka teaks, mis nendega teha tuleb :D Üleval vasakul on punane mähkmekate ja kaks vanema mudeli Hipsikut veel, mis tulid Daki käest. Nende sisse on kindlasti vaja panna lisaimavust ja nõnda ütleb ka sildike. Nende kõrval, kaks keskmist hunnikut on Hipsikute oranž, kuhu pole midagi juurde lisada vaja. Kõige parempoolsed ülemine ja alumine hunnik on Violett shortsid, mis küll midagi ei ima, aga takistab Mari meid otseselt täis pissimast. Abiks seegi! Ja vasakul all on indigo mähkmepüksid, mis on ka head õhuvannideks ja muuks sääraseks.
20131006_12363720131006_123648

Sildid Kardole
20131006_123702

Ja kõige all on varulina, saunalina ja kingitus Joik’ilt. Vsjo!

Ja kuigi ma punast kummutit juba näitasin, siis esiteks ma näitan, et sain papast pildi lõpuks seina. Kummuti kõrval on üks puu, mille sain soolaleivaks. Paraku ei tea me Kardoga kumbki, mis puu see on ja mis sellega teha tuleks :D
20131006_123817 20131006_123850

Bodyd ja kleidikesed

20131006_123859

Sokid, sukad ja sipukad. Ühtlasi ka lapsenahad.

20131006_123908

Kampsunid, pusad, mütsid, jalanõud, t-särgid ja pluusid.

20131006_123915Püksid

On sellel lapsel alles palju asju. Oeh.

Ükskord käisin putukaid söömas

Kui mu kolleeg mind putukaid maitsma kutsus, ei pidanud ta jaatavat vastust pikalt ootama. Uudsed toidud tunduvad mulle alati põnevad ja miks mitte ära mekkida ka putukad? Rase naine vajab valku!

Minu uudishimu õnneks ei pea ma ka nuputama, et mismoodi neid putukaid siis täpselt valmistatakse – kolleegi koju oli kutsutud lausa ekspert, kui teda nõnda nimetada võib. Tema kasvatab putukaid lausa koduloomadena. Kui aga külalised teinekord soovi avaldavad mõnda mekkida, ei tee ta ka sellest suurt numbrit, kui mõne loomakese ahju heitma peab. “Kasside ja koertega vast tõesti päris nii ei tehta,” muigas ta omapäraseid koduloomi.

Kui lugejatel aga selliste koduloomadega sõpru ei ole, ei tasu siiski arvata, et putukamekkimine selle taha kinni jääb. Nimelt müüakse kilke ja jahuusse pea igas loomapoes, mis tegeleb elusolendite müügiga. Ei maksa karta, et seal putukad kuidagi ebasanitaarsed oleksid, sest kodus tuleb neid niigi väheke ette valmistada.

Esiteks aseta putukad umbes 15ks minutiks sügavkülma – see tagab selle, et sa mutukaid ilmaasjata ei piinaks ja neid elusalt pannile ei lööks. Külm paneb nad lihtsalt magama ja nõnda ei ole ülejäänud protseduur neile kuidagi valulik. Sama tehakse ka ju näiteks krabide ja homaaridega – tulevadki teised samast koorikute põlvkonnast. Veel on see hea selle külje pealt, et nad sul pannil ellu ei ärkaks. See ei oleks vist kuigi meeldiv asi, mida näha.

20130823_174619 20130823_174632 20130823_174726 20130823_181326 20130823_181403 20130823_181408

Kui putukad külmaunne langenud, pese nad sooja vee all ära ja kuivata kahe majapidamispaberi tüki vahel. Aseta eelnevalt kuumutatud pannile natukene võid ja lisa sinna putukad. Maitsestada võib sellega, millega iganes soovid. Meie kasutasime soola ja pipart. Nõnda või ja maitseainete sees saavad nad kiirel praadimisel mõnusa meki. Prae umbes paar minutit, siis lükka mutukad umbes 20ks minutiks 200 kraadisesse ahju. Kui putukad tunduvad krõbedad, ongi nad juba valmis saanud.

Tuba on täis päris söögi lõhna. Ei teagi, kas asi on selles küüslaugus, mis koos putukatega ahju rändas. Igatahes ei tundu nende söömine üldse mitte vastik, eriti, kuna olen näinud, missuguse hoole ja armastusega neid valmistatud on.

Serveerimine on imelihtne: võta küpsis või krõbe seemnesai, sinna peale määri natukese laimimahlaga maitsestatud toorjuustu. Peale aseta krõbe putukas ja lase heal maitsta! Enne aga tasub eemaldada kilkidelt tiivad ja jalad, sest nende peal olevad ogakesed võivad pärast kurku kraapima jääda.

Ma isegi ei kõhkle, kui esimese snäkikese suhu pistan ja ma ei peagi pettuma. “Mis maitse on?” küsib sõbranna ärevusega kõrvalt. Tema küpsis koos kilgiga on ikka veel ta värisevas käes. Ma ei oskagi tõesti seda maitset mitte millegagi võrrelda. Tekstuurilt on krõbe, maitselt…putukane? Aga mitte halvas mõttes. Olen kindel, et kui sööta see sisse mõnele kinniseotud silmadega inimesele, ei sülitaks ta seda kohe kindlasti välja. Jumal teab, mis näo ta muidugi pärast teeks…

Kui tõesti saabuks maailmalõpp, siis mina oleksin täitsa valmis putukatedieedile minema. Miks ka mitte? Kodus saab neid kasvatada nõnda, et nad toituvadki sinu enda jääkidest, kuid on valgurikkad ja maitsevad hästi.
Soovitan proovida!
IMG_1556 IMG_1558

Vaimuhaigus ja vana hea noorus

Mu kommentaariumisse on tekkinud uus ja huvitav kuju – Kristi. Tema kaks viimast kommentaari on olnud järgmised:

Mulle meeldib seda blogi lugeda sellepärast, et see näib eemalt nagu mõne ebastabiilse hüsteerilise pidevalt rahulolematu kollast sappi pritsiva naisehakatise märkmikuna. Kõik kirjutatakse avalikult välja, mis sülg suhu toob, seda eelnevalt ajurakkudega kooskõlastamata ja läbi mõtlemata – ei mingeid piire ja taktitunnet. Mõned võivad seda tõesti aususeks ja siiruseks nimetada, musta huumori alla see sisu kahjuks ei kvalifitseeru, sest intelligentsed sarkastilised inimesed oskavad sarkastitseda ja iroonitseda kellegi nimesid ja isikuandmeid nimetamata, asju üldistades ja huumoriraami pannes. On hea, et sa oled kõikidest oma sugulastest ja teistest rasedatest peajagu kõrgemal ja parem!

Minu jaoks tundub siinne tekst pigem vaimse ebaküpsuse väljendusena, aga sõnavabandus on meil tõesti ehk võid ükskõik keda ükskõik, mis sõnadega oma isiklikul lehel solvata ja sõimata :) Tunnen end alati paremini ja kindlamini, et niimoodi ei märatse ja närvid läbi pole, kui sinu väljaelamistest loen, kuigi endal ka keeruline lapsepõlv selja taga, mis oleks võinud vabalt neuroosi või mõnda muud sügavamat vanusega progresseeruvat psühhohaigust tekitada.

Esiteks mulle tundub, et inimene ise tunnistab, et talle väga meeldivad pidevalt rahulolematud inimesed. Mina, muuseas, olen väga harva rahuololematu või õnnetu, kuigi seda on vist raske uskuda, sest ma nõnda palju vingun :D Naljakas on aga see, et minu jaoks ei võrdu vingumine rahulolematusega. Ma võin ju olla närvis natukene, aga ma ei ole kindel, kas seda just psühhohaiguseks lugeda saab. Samas tekib mul väike mure “Kristi” enda vaimse tervise suhtes, sest ta räägib nii südamest, kuidas ma olen talle väga vastumeelne, aga ometi ikka käib siin iga päev lugemas. Huvitav, kas Kristi räägib iga päev, kuidas ta vihkab lastepornot ja siis vaatab seda iga päev, silm punnis? Heh… Ja mina olen see, kellel ta psühhohaiguse diagnoosinud on. Nüüd aga teise kommentaari juurde:

Ma soovitan sul oma blogiga mõne kirjastuse poole pöörduda ja küsida, kas nad tahaksid sinu elutõed paberile sisse raiuda. Mõtle, kui kuulsaks sa siis saaksid! Ma järjekordselt toonitan, et ma loen sinu sapikaussi tõelise huviga ja kirega, suur kummardus ja aitäh, sest see ülestähendus meenutab oma sisult ja kvaliteedilt märkmeid/päevikut ravil oleva naise elust. Kui mul endal taolised sümptomid esineksid, oleksin juba ammu googeldanud bipolaarset isiksusehäiret + antisocial personality disorder. Internetis on hullult palju materjali.

Mul oli koolis kunagi üks tüdruk, teistest peajagu pikem ja tugevam, osava keelekasutusega, kes pidevalt mõnitas neid lapsi koolis, kes tulid õppeasutusse riided pesemata, mingi odava toidu (kilu) järgi lõhnates või kellel polnud korralikke pastakaid, pliiatseid ja vihikuid. Ta keskendus tihtipeale halbadest peredest pärit lastele, kellele oli saatus juba niigi liiga teinud.

Ta ei kulutanud energiat omavanuseliste või – suuruste peale, alati noris väiksemaid ja nõrgemaid, ja tal oli uskumatult suur järgijate ja austajate seltskond. Enamjaolt seetõttu, et väiksemad(nooremad) ja rumalamad kartsid, et kui nad selle bully tüdruku sõbrad ei ole, siis osutuvad ise tema mõnitusohvriks. Sellepärast ümbritses seda inimest alati suur võlts austajaskond, kes kõik kiitsid teiste mõnitamist ja kiusamist takka. Nii kui tüdruk selja pööras või koolist puudus, oli iga tema järgija suuteline talle kirve või midagi suuremat selga lööma.

Tänan selle eest, et vaevusid minu hingepiinasid ära kuulama.

Naljakal kombel (aga mida mina tean, vana vaimuhaige, nagu ma olen) tundub see vaene Kristi palju kibestunum, kui mina iial olnud olen. Ilmselgelt narris keegi hiiglane teda koolis kilunäoks vms ja sellest on tekkinud mingisugused hingelised armid. Võib-olla ei ole ka, aga kui nõnda netist diagnoosi googeldada, nagu ta ise soovitab (ja arvatavasti ka siis endale teinud on) ei pruugi alati saada adekvaatseid tulemusi. Mina arvasin pool aastat, et mul on maovähk, kui ma ükskord kõhuvalu googeldasin, nii et, Mallukas EI SOOVITA :D Kristile infoks, ma muuseas juba kirjutan raamatut. Ega ma sellega kaugele jõudnud pole, aga julge pealehakkamine on pool võitu!
Ja kui see raamat väljas on, siis saab Kristi selle endale osta ja pisaraid valades lugeda. Noh, sellepärast, et nii rõve ja vastik on, aga PEAB. Sest muidu hakkan kiusama ja annan peksa :))

Muuseas, ma lubasin eelmise postituse lõpus rääkida natuke välimusest ja mulle tundub, et siinkohal on õige aeg teile näidata, milline ma pubekana välja nägin. Võiks öelda, et ANNAKS JUMAL, et Mari ei peaks aastaid nii rõve olema, kui mina seda omal ajal olin. Naljakal kombel ei arvanud ma siis kunagi, et mu välimusel midagi viga oleks, vaid olin ka siis veendunud enda hurmavas ilus. Ah, ilmselgelt juba varajases eas vaimuhaige :D Aga nüüd NAUTIGE MU HURMAVAT ILU:

PQAAAADyqx4sSShvwgVNbmkJbwQExdNhMQrv5iGPne_mE420jdASAyjBgJIoZtgfGVMrIcWLTVy-bzgM5m9apxBFO7UAm1T1UA306fOwHjq7dVpZDw9jpApvR44U PQAAABLpgdPwp92AtoZw7JZtOosO7Gy3XgwHJJz91A0BW7GMtGFtJL0krk_FtPjIRY8Jb63oYW904WS4A2felvwG-JwAm1T1UKujm6PbPG44pViFlBy6TTRicrHX PQAAANIcMZWbJUCo-3_Dxdsc9JNs1pFRRhzG712aaLwJ8UP70kKNkm0_Na2j_0tFUaeFBjggYaNoUqgauRgC3TlKRZwAm1T1UCdj3svER3Z8yIjXTntHElhulc-T