Jõulukingiideid vol 1 – KASSIDELE

Esimest korda üle aastate ootan ka mina jõule. Noh, esiteks tahan ma kinke saada! Ma tahan Marile kinke teha ja ma tahan kuuse koju tuua. Ja igale poole jõulutulukesi riputada. Oeh. Aga et teile ka mõned ideed anda, siis meisterdan siin usinalt pildikesi :D Andestage – photoshoppi ma kasutada ei oska ja isegi selle programmiga kokku klopsimise avastasin hiljaaegu. Aga eks inimene elab ja õpib.

Esimesena tutvustan ma teile mõnda ideed kassiomanikele. Ükskõik, kas kassile endale kuuse alla suskamiseks, või siis mõnele heale sõbrale, kes sama hullumeelne kassimamma nagu mina?

kiiiisud

kassidele

1. Furminaatorist olen ma teile rääkinud – see on võrratu kamm, mis eemaldab lebolt kõik kassi lahtised karvad. Meie kodus on igatahes karvu poole vähem! Seda müüakse igas loomapoes ja selle hind jääb umbes 20 euro kanti.

2. Selle põneva kassimänguasja leidsin ma e-bayst. Ma ei tea, kas seda Eestis ka kuskil müügil on, aga kui on, siis andke mulle teada. Ma tunnetan, et mu kassid vajavad seda! E-bays maksis see 25 dollarit, ehk siis ka umbes 20 eurot.

3. Litter-Robot tegi minu hala peale, et hinnad ikka hirmkõrged, väikse jõuluale. Nüüd võib sellise musta liivakasti saada 340 euroga! See tundub küll üsna krõbe hind, aga näiteks minu eelmine liivakast maksis umbes 40 eurot ja seda ma pidin ise puhastama. Ja nüüd oleks ma nagunii pidanud uue ostma ja…teate, mugavus maksab ka midagi. Mu kodu ei lehka enam nagu kusi! Ja liiv ei vedele enam ka mööda esikut. Kellel vähegi rahaliselt võimalik, siis soovitan ausalt soojalt!

Mida teie kassidele/kassisõpradele kinkida plaanite?

 

Miks sa ei naera?

 

 

 

 

 

Mari on selline preili, et ta ei naerata peaaegu mitte kunagi. Okei, läbi une naeratab ja mõnikord enne magama jäämist ka, aga seda ime, et ta ärkvel olles MINU PEALE naerataks, seda ei ole. Imelik, kogu maailm tahab minu üle naerda ja tema ei taha…

Nagu ma maininud olen, siis ma olen oktoobrikate grupis, kus kõik samavanad lapsed juba lõkerdavad naerda. Kõik on mulle soovitusi ka andnud – tegele ta jalgadega ja näita mänguasju jne. Ei midagi. Ma võiks siin saltosid ka visata, aga ei huvita see teda. Pigem vaatab ta mind üllatunult ja tõmbab siis kulmu kortsu. “Vehi, kui tahad. Ega ma selle lolli pärast naerma hakka..”

AGA TÄNA! Ma vehkisin kõristiga ja laulsin “Sõpradest” inspiratsiooni saades “I like big butts and I cannot lie!” laulu. Ja mis juhus! Alguses tuli väike muie ja ta LÕPUKS NAERIS MU ÜLE! Halleluuja. Muidugi ma proovisin kohe veel, aga enam see talle nalja ei pakkunud :(

marinaerab

Pitsaloos vol 2

PALJU ÕNNE! Sorri, et video viltu on :D

Võta minuga ühendust mariannkaasik@gmail.com

kiusamistest

Täna tuli meil naistejuttudes (see on üks FB’i chat, kus me arutame mõndade naistega maailmaasju) jutuks kiusamine. Nii mõnigi meenutas, kuidas teda elus kiusatud on, teised aga tunnistasid, et on isegi koolis teisi kiusanud. See pani mind mõtlema.

Ma pean häbiga tunnistama, et mina olen elus kiusaja rollis olnud. Ma muidugi kätega kallale ei läinud, kuid mäletan, et narrisin klassiõe kõrvu ja loopisin pinalit aknast välja ja koridoripõrandale. Ja ma tõesti too hetk ise ei saanudki aru, et ma midagi valesti teeksin. Uskusin, et teen “nalja”. Nii piinlik… Kallis Laura, kui sa seda praegu peaksid lugema, siis miljon vabandust sulle minu poolt. Päris südamest kohe.

Ma ei olnud põhikoolis tegelikult mingisugune kambaliider või “populaarne” tüdruk, kelle eeskujul teised ka kedagi kiusasid. Ma ei tea, ma ei mäleta küll, et meie klassis väga sellist asja muidu olnud oleks. Ma olin pigem see, kes kogu aeg nalja ja pulli tegi. Ei olnud ma populaarne, aga ei olnud ma mingisugune heidik ka. Sain läbi nii “nohikute” kui ka “poppide plikadega”. Ja ma ei teagi, mis mind toona ajendas kedagi kiusama. Jube.

Ei saaks ka öelda, et mind kunagi kiusatud ei oleks. Kunagi käisin ma “Ei vägivallale” laagris Remnikul. Ja teate mis? See oli esimene koht, kus mind kiusati :D Pandi mulle hambapastat näkku ja niisama naerdi mu riideid vms. Ma nii täpselt ei mäleta, sest kuidagi hinge ma seda väga vist ei võtnud. Nõme oli küll ja pärast koolipeal kõndisin nendest inimestest kaarega mööda ja hinges vihkasin neid. Aga endast ma ikka halvemini ei arvanud. Õnneks.

Siis oli mul kunagi naaber, kes loopis mind munadega, mistõttu mingisugne kamp inimesi mind mingi perioodi munaks kutsusid. Jälle – nõme oli, aga ignosin.

Kui ma esimest korda ennast purju jõin ja selle tulemusel kõik kohad täis oksendasin, siis kutsuti mind jupp aega okseks. Geniaalne eks. Isegi siin blogis on vahepeal tulnud keegi sellest kambast kommenteerima: “Oi, tere okse!!”. Tervitused ka sulle :D Anna andeks, et ma ei osanud 13-aastasena mõista, kui palju siidrit mu organism taluda võiks. Aga noh. Mingisuguseid hingehaavu see minus vist eriti ei tekitanud.

Aga ma tean, et paljudele tekitab. Näiteks kunagi pidime minema sõbrannadega Rootsi kruiisile. Kõik kutsusid ka oma tuttavaid kaasa, kõik oli kena. Kuni üks tüdruk, saades teada, et mina ka sinna tulen, ütles, et ta MINUSUGUSE inimesega ei tuleks iial kuskile. Tuleb välja, et olin teda kunagi niimoodi solvanud, et teisel AASTAID hiljem sellest paha maitse suus ja mälestus olemas. Ja mina ei mäletanudki seda.

Vot, mida võib teha omast arust tehtud “nali”.

Selle tüdrukuga õnneks klaarisime asjad ja ma vabandasin. Arvan, et ta enam mind ei vihka. Loodan vähemalt, sest reisil saime kenasti käidud :D

Ehk on tõesti asi selles, et mina (ja ehk ka paljud teised) ei saa aru, millal on piir nalja ja kiusamise vahel? Näiteks praegu ma ei läheks ju kellegi asju aknast alla loopima, aga samas tunnen, et näiteks minu blogipost Katre suunas oli tegelikult ju ilgelt ühekohtune. Või noh. Mul võib muidugi olla oma point ja värki, aga ma ei pea ju sinna kaasama pärisinimesi. Sest inimesed tõesti võtavad asju erinevalt ja tegelt mul oli küll sitt tunne, kui lugesin Katre blogist, et see ta hingele haiget tegi. Sest TEGELIKULT ma ei taha kellelegi ju halba. Ma tahan ainult nalja teha :( Ja ilmselgelt pean ma õppima enne mõtlema ja siis ütlema.

Keskkoolis ma (enamasti) enam selline tõbras ei olnud. Kui ma nägin, et kedagi kiusati, siis läksin ikka vahele. Sest nagu lõhestunud isiksus, ei talu ma üldse ülekohut. Mulle ei meeldi, kui nõrgemat kiusatakse. Ometi olen ma ISE SEDA TEINUD!

Olles lapsevanem mõtlen ma küll, et kui jube on see, et sa saadad oma lapsukese kooli…kus keegi ta kuradi pinalit aknast alla loobib. Ja mõtle, kui ta seda hinge võtab? Kuidas teda siis aidata? Jube!

Ma loodan, et minu karmavõlg saabki tasutud sellega, et ma igapäevaselt nagunii kommentaariumis sõimu saan. Sest noh, ma saan sellega hakkama. Ma ei võta seda hinge. Ma ei lase häirida. Mingil määral ikka on ebameeldiv, aga minu puhul on see suht nagu…hane selga vesi :D Nii tuim tükk olen.

Ja ma loodan, et ma ei pea iial tegelema sellega, et keegi Mari narriks. Või Mari kedagi teist narriks.

Ise proovin ka edaspidi natukene… üldisem olla oma arvamustes. Ma ei pea ju ometi kedagi maha tegema nimeliselt. Eksole…

Ise kaagutan siin, et rohkem enesekindlust inimesed, aga kuhu see enesekindlus ikka inimestel kaob? Ikka sinna, kui keegi seda varajases eas kõigutada püüab. Ja osad lasevad ka. See on kurb…

Siinkohal ma veelkord reaalselt vabandan kõigi ees, kes tunnevad, et ma olen neile liiga teinud. Päriselt. Sest täna naistejuttudes loetu oli hirmus – kui väga see tegelikult inimest murrab, kui keegi teda narrib. Kui hinge see võib jääda ja kui palju haiget teha…

Ja ma ei taha kellelegi haiget teha, sest ma päriselt tahaks, et Mari kunagi minu üle uhke ka oleks :)

Kas teid on kunagi kiusatud? Olete ehk isegi kedagi kiusanud? Miks? Jagage minuga ja ärge mind nüüd maha kandke, et ma selline siga olen olnud :(

Andke mulle andeks :(

 

ask fm

Ma enam ei jõua. Tegelikult kah :D Ma olin vastanud peaaegu 1500le küsimusele, millest umbes pooled olid täiesti mittemidagi ütlevad ja mõttetud. Ja ma lõpuks lihtsalt ei suutnud enam ja kustutasin selle ära. Kes tõepoolest tahab minult midagi küsida, siis ka siin blogis saab ju anonüümselt kommenteerides küsida, või saata mulle kirja mariannkaasik@gmail.com. Easy.

Mis ma ikka oma aega seal askis raiskan, eksole.

AGA. Maiuspalaks avaks 24ks tunniks endale aski Kardo :D Niiet ühe ööpäeva saate hoopis talle küsimusi esitada. Andke aga takka, aga ärge teda sõimake, ta on palju hellema hingega kui mina :D Tema ask asub SIIN! (kellel link ei ava siis: http://ask.fm/kardoask)

Ja kui keegi ikka teda sõimab…

kõikidele heiteritele

Nagu Ringvaates, teen mina ka seda, et jagan teiega parimaid kommentaare, mida ma enda kohta leidsin. Oh, need on ikka konstruktiivne kriitika ja õigus patta panduna. Aga mis ma siin ikka jauran, nautige:

Ja kujutage ette, PARIMA PALA unustasin ma videosse lisada, aga ma siis jagan seda teiega siin:

Oled verine tampoon. Oled kõõmane sampoon. Oled solgitoru suue. Rasket laadi on su puue. Oled kuivand potitaim, keha haige on ja vaim. Tead, et kui sa oleks mees, oleks lõdvamunnimees. Oled see, mis sobib hästi oksekotti, prügikasti.

:)))

pitsavõitja

Kuna mina ei oska valida võitjat, siis andsin selle taaga Kardole. Tema arvas nii:

voitjaPalju õnne Eleri, kirjuta mulle mariannkaasik@gmail.com ja siis vaatame, kuidas sa oma sõpradega särasilmi seda pitsat nosida saaks :D

EDIT:

Kõikidele pitsasõpradele, kes tahtsid pitsa võita, aga ei võitnud. Teie õnneks selgus, et Kardo üritas siin meil salakaval olla ja valis võitjaks…oma töökaaslase ja sõbra, et ta ISE KA TÖÖL PITSAT SAAKS :D! Seega saab üks tore inimene, kes postituse alla kommentaari jättis ikkagi pitsa, mille Kardo isiklikult ostab :D Seekord teeme nii, et nummerdame kõik kommentaarid ära ja tõmbame selle loosiga, et olla kindel, et keegi mitteKardotöökaaslane ka pitsat nosida saaks :))

Eleri saab muidugi ikka kah oma pitsa :)

Allalaaditud fail

Käsi peseb kätt

Ma muudkui palun kõiki enda pildi poolt hääletada, nagu te ehk tähele olete pannud. Ma lihtsalt…nii väga tahan võita :D Ja mulle jõudis kohale, et ega ma ilma teieta, kallid lugejad, seda nagunii võita ei saa. Teise koha omanik (kes hetkel on juba esimene) tahab ka seda ilmselgelt VÄGA, seega ei jää mul muud üle, kui hakata pakkuma “altkäemaksu” :D

Esiteks on seal võidupakis ka rasedate/vastsündinustuffi. Näiteks:

tekilaadne toode

Kleidike rasedatele

Praegu ma ei leia neilt seda pilti, aga seal olid mingid orgaanilised kreemid/seebid värgid ka seal pakis. Need loosiksin ma kah teile, sest minu Joiki kraam teenib mind veel ustavalt :)

Ühtlasi panen loosi kõikide hääle andjate vahel ka järjekordse fotoshuudi Marimelliga! Niiet lood siis sellised, pange palun oma hääl HÄÄLETADA SAAB SIIA KLIKKIDES!, siis kirjutage siia kommentaar, et olete hääle andnud (ega ma seda kuidagi tõestada ei saa, aga pean teid usaldama :D) ja lisage juurde, millist auhinda te endale saada tahaks.

Auhinna saavad siis lausa neli inimest! Üks fotoshuudi, üks titetekilaadsetoote, üks rasedakleidi ja üks selle kreemide/vahtude armee.  Kui ma ei võida, siis saab vaid olla üks võitja – fotoshuudi oma. Niiet minu võidu korral võidavad ka teie seast rohkem inimesi :)

Üllatusauhinna saavad ka kolm inimest, kelle ma suvaliselt välja valin – nimelt saadan ma teile väikse jõulukingituse :))

LETS DO THIS SHIT nüüd ja võidame selle kuramuse konkursi ära :D! Konkurss, seega ka see võistlus, kestavad 31. novembrini. Asuge hääletama :) HÄÄLE SAAB ANDA IGA 10 TUNNI TAKKA!

Mõnus amps aka kingiloos

Käisime eile soolaleival Kardo sõprade juures ja ühtlasi oli see natuke nagu katsik ka, sest meie saime ka igatahes kingituse. Selle sama käejälje komplekti Mothercare’ist, mida ma juba ammu tahtnud olin! Mis siis, et vahepeal jäljed ära tegin, näiteks pooleaastaselt võib ju seda ometigi veel teha.

Aga süüa saime me muidugi küla peal ka. TÄIEGA. Nimelt on Olmeri vanemad löönud püsti enda pitsakoha, kust meie söök pärit oli. See oli reaalselt kõige suurem pitsa, mida minu silmad kunagi näinud on.

20131124_144255

Minu nimi oli veidi valesti kirjutatud, aga mis sääl ikka :D

20131124_144343

Siit pole isegi aru saada, kui huge see pitsa on, aga 50×50 cm!

Me olime neljakesti ja me saime kõik kõhud megatäis. Ma usun, et kui see pitsa ise näiteks väikesteks ruutudeks lõigata, siis saad pool lapse sünnipäevalistest toidetud vms :D Aga nõnda viilutatuna oli see üks tükk põhimõtteliselt Mari suurune:

Mari ei soovinud ampsu....veel

Mari ei soovinud ampsu….veel

Nende kodulehelt leian ma sellise info:

Suur Pitsaruut on 50×50 cm, seda on 2500 cm² ehk veerand ruutmeetrit. Teiste pitsatootjate pere või peopitsad on ringikujulised ja nende läbimõõt on 38 cm. S= π x r² Seega on tavaliste pere- ja peopitsade pindalaks kõigest 1133.54 cm², mis tähendab, et need pitsad on Suurest Pitsaruudust 1366.46 cm² väiksemad. Järelikult on pitsaruut üle kahe korra suurem tavalisest pere- või peopitsast.

Meie väike Pitsaruut on 25×25 cm. Selle pindalaks on 625 cm², Tavaline 28 cm läbimõõduga suur ümmargune pitsa on pindalaga 615.44 cm² seega üldlevinud suur ümmargune pitsa on meie Väikesest Pitsaruudust 9.56 cm² väiksem. Ja Pitsaruut on kaks korda paksem.

Väike Pitsaruut maksab 6.90 ja Suur Pitsaruut maksab 25.00 eurot.

Et ma siin niisama pitsadega ei uhkustaks, siis ma pean ju ikka ühe teile ka välja loosima, eks? Ja ikka selle kõige suurema :)

ET PITSAT NOSIDA SAADA, SIIS PEAD SA:
Vajutama LIKE Pitsaruudu Facebooki lehel ja kirjutama siia kommentaari, et kellele ja miks sa seda pitsat just pakuksid. Juba homme õhtul valingi võitja välja :)

saime roboti!

Kui te nüüd mäletate, siis mind sai eelmisel nädalal Ringvaates näha, kus me vaatasime seda ilmaimet, milleks oli isepuhastuv liivakast. Nende kodulehel LITTER-ROBOT on see osa Ringvaatest üleval ka, nii et, kes maha magas, saab siit kaeda.

Ühesõnaga on meil nüüd kodus ka selline imevidin.

robot1

Kurg ei ole sinna veel läinud, aga Joosep tormas seda uudistama kohe, kui see tuppa tassiti.robot2 robot3

Esialgu Joss sinna häda ei teinud, vaid heitis sinna sisse magama. Natuke põõnanud ta vist midagi sinna tegi, sest ma kuulsin, et see masin käis ringi. Ma loodan, et see heli öösel väga pinda ei käi, aga praegu olen ma küll rahul.

Eriti kuna enne kosmoselaeva kohaletoomist tõstsin ma eelmise kassi WC eest ära ja sinna sisse vaadates ja lõhna järgi otsustades oli tegu hoopis Õllesummeri välipeldikuga. Ega ma olen jah laisk kastipuhastaja. Vaesed kassid, loodame, et nüüd on nende elu roosilisem!

Mis teie sellisest imevidinast arvate? Ja lisaks tahtsin ma küsida, et mis liiva teie kasutate?

Rohkem infot sellest uhkest asjast saab nende kodulehelt, mis asub SIIN!

EDIT: Läksin nende kodulehele ja avastasin, et ei ole seal miskit rohkem infot :D Seega jagan siis ise teiega nii palju, kui ma tean.

Sisse käib sinna tavaline kassiliiv, peab olema ainult paakuv. Kui kass seal sees ära käib, siis raskusandur paneb ta 7 minuti pärast keerlema. Siis kukub kõik raskem kraam all olevasse sahtlisse, kus on kilekott. Kilekoti võtad välja ja viskad ära. Olemas. Sinna sobivat kõik kilekotid, ei pea mingi spets teema olema. Masin käib pistikuga seina.