Sildiarhiiv: Joosep

saime roboti!

Kui te nüüd mäletate, siis mind sai eelmisel nädalal Ringvaates näha, kus me vaatasime seda ilmaimet, milleks oli isepuhastuv liivakast. Nende kodulehel LITTER-ROBOT on see osa Ringvaatest üleval ka, nii et, kes maha magas, saab siit kaeda.

Ühesõnaga on meil nüüd kodus ka selline imevidin.

robot1

Kurg ei ole sinna veel läinud, aga Joosep tormas seda uudistama kohe, kui see tuppa tassiti.robot2 robot3

Esialgu Joss sinna häda ei teinud, vaid heitis sinna sisse magama. Natuke põõnanud ta vist midagi sinna tegi, sest ma kuulsin, et see masin käis ringi. Ma loodan, et see heli öösel väga pinda ei käi, aga praegu olen ma küll rahul.

Eriti kuna enne kosmoselaeva kohaletoomist tõstsin ma eelmise kassi WC eest ära ja sinna sisse vaadates ja lõhna järgi otsustades oli tegu hoopis Õllesummeri välipeldikuga. Ega ma olen jah laisk kastipuhastaja. Vaesed kassid, loodame, et nüüd on nende elu roosilisem!

Mis teie sellisest imevidinast arvate? Ja lisaks tahtsin ma küsida, et mis liiva teie kasutate?

Rohkem infot sellest uhkest asjast saab nende kodulehelt, mis asub SIIN!

EDIT: Läksin nende kodulehele ja avastasin, et ei ole seal miskit rohkem infot :D Seega jagan siis ise teiega nii palju, kui ma tean.

Sisse käib sinna tavaline kassiliiv, peab olema ainult paakuv. Kui kass seal sees ära käib, siis raskusandur paneb ta 7 minuti pärast keerlema. Siis kukub kõik raskem kraam all olevasse sahtlisse, kus on kilekott. Kilekoti võtad välja ja viskad ära. Olemas. Sinna sobivat kõik kilekotid, ei pea mingi spets teema olema. Masin käib pistikuga seina.

perse puhta paljas!

Ma just praegu sõin oma päeva esimese suutäie (peale hommikuse toblerone), sest ma olen päev läbi ringi jooksnud nagu loll, mistõttu pole ma jõudnud isegi ridagi kirjutada! Esiteks panin ma jalga megakõrged kontsad ja läksin Mariga linna, et saada kokku stilistiga. Tema valis mulle reedeseks võtteks mõned riided välja (ah, on üks reklaamklipp, ütlen ma nagu nii muuseas mokaotsast, nagu tõeline staar, aga tegelikult kihistan uhkelt pihku).

Siis lippasin Delfisse, andsin neile mähkmetesti tsekid, lasin kõigil Mari nunnutada ja mõtlesin veel Kätlinile külla minna. Viga. Mu kontsad olid nii kõrged, et hea, et ma vankriga olin, sest muidu oleksin ma lihtsalt näoli lennanud. Mitte, et see sellisel juhul mu päeva ainukeseks feiliks oleks jäänud, sest olenemata sellest, et käia oli nii pagana valus, tundsin ma ennast ikka MEGA seksinaga. Kontsad ja põlvikud ja minikleit eksole. Patseerisin nii mööda tänavat ja olin uhke, et kõik mind ikka vaatavad ja mõtlevad kindlasti: “Jaa, vot see on üks ema, kes pole ennast käest lasknud!” ja olin jälle hinges uhke.

Tegelikult oli mul lihtsalt perse paljas…

Ja teada sain ma seda umbes 20 minutit hiljem, kuni minu poole pöördus vana tädi, kes ütles: “Vabandage, teil on vist seelik mantli alla kinni jäänud, teil on perse puhta paljas!”. Naeratas, rehmas käega, nagu öeldes, et noh, ikka juhtub, ja lonkis edasi.

Kätlini juurest tulin koju, haarasin Joosepi ja läksin Ringvaatesse. Seal tutvustati uut kassliivakasti, mis ennast ISE PUHASTAB!!! ja neile oli sinna kedagi kassiga vaja. Nõnda sain jälle mina koos Joosepiga kasulik olla. Tahaks seda liivakasti endale ka, aga see maksab 450 eurot! Aknaga versioon lausa 499, seega ega see odav lõbu pole.

Aga peale selle, et täna on ülemaailmne peldikupäev, on ka meestepäev. Seega kinkisin ma Kardole ökomüsli, kanepiseemned ja goji marjad. Tema kinkis mulle vastu lilli ja kupongi shokolaadimassaažile :)) Noh, et ma kurb ei oleks, et mina üldse kinki ei saa.

Oeh, nii mõnna päev on olnud. Noh, kui välja arvata see, et ma poolele Tallinnale perset näitasin, telekas sitt ütlesin ja et jalad valutavad.

 

kott-tooli jahil

Ma nii väga tahan endale kott-tooli! Mul kunagi oli kott-tool, aga siis juhtus selline asi:

Me elasime Silluga toona mustamäel, vaatasime rahulikult telekat ja tsillisime, kui äkki kassid välisukse taga karjuma hakkasid. Tegi siis Sill ukse lahti, kui sisse tuli ERITI RÕVE rääbakas, haisev, kärnas musta värvi kass.

Astus sisse, vaatas ringi ja läks heitis kott-toolile pikali. Minu kassid olid hüsteerias, tema ise oli väga rahul eluga. Minu süda teda välja visata ei lubanud ja Silver isegi pani talle mingi nime, mida ma enam ei mäleta. Ütleme, et see oli Andres. Andres oli tõesti rõve, aga ma suutsin ta pea pealt leida ühe väikse koha, mis ei olnud kärnadega kaetud ja paitasin teda sealt.

Minu meelest isegi ühtegi ööd ei jõudnud see kass meil veeta, sest mu kuri sõbranna tuli külla ja ütles midagi sellist nagu: “Mariann, sa oled haige inimene, ma ei tule su koju kui sa siin mingisuguseid kärnas, haigusi täis kasse siin hoiad!” ja viskas Andrese välja. Ma helistasin kuskile varjupaika ka siis, aga sealt öeldi, et neil on kõik kohad täis ja viigu ma esikusse sööki ja ehk mingi pehme asi, mille peal kass põõnata saab.

Paar ööd käis vaene Andres meil ukse taga karjumas ja see oli nii rõve ja kurb, AGA ma ei saanud teda sisse lasta, sest mu kassid läksid hulluks ja kusesid absoluutselt kõik asjad täis, mida Andres puudutanud oli. Kaasa arvatud mu kauni kott-tooli.

Sellise pika sissejuhatusega küsingi, et kas kellelgi vedeleb kodus kott-tool, mida ta kunagi ei kasuta? Ehk on kellelegi silma jäänud, kust neid odavalt saab?

Ideaalis võiks mul kodus olla SELLINE imekaunis kott-tool:

Vaevalt, et kellelgi just säärane kodus üle on. Ma tegelikult lepin suht ükskõik millisega. Ma ei taha ainult üüratuid summasid sellele kulutada :(

 

Videoblogi: Mallu ja Kardo jututuba vol 3

Jälle istusime maha ja jaburdasime natukene. Üllatuskülalisteks on seekord Joosep, Mari ja Riki. Andke andeks, et ma poole video pealt imetama kukun, aga häda ajas härga kaevu. Loodan, et kuskil nippel välja ei paistnud, aga noh, kui paistiski, siis ma olen kindel, et te olete enne ka VÄHEMALT ühte näinud.

Lõpetuseks katkend meie praegusest vestlusest kodus.

Mina: Mari, KUS on krooks?

Mari krooksatab kuulekalt.

Mina (kummardun teda musitama ja patsutama): Tubliii oled sa ikka, kuulad kenasti sõna.

Kardo selle peale kukub mind patsutama: Jaajaa, kiitma peab, väga tubli oled sina ka!

Eks ma siis ütlesin Kardole, et ta on ka tubli, et märkab teisi kiita.

Issand kui tublid me kõik oleme :D

Mari, lott ja kassid

Minu meelest ei ole Mari eriti veel ei minu ega Kardo näoga, kuigi kaks näo osa võin ma julgelt enda geenide süüks ajada. Esiteks on selleks Mari sügav lõug ja teiseks tema hurmav lotike.

20131014_180851Siin demonstreerib Mari uhkelt enda emalt päritud lotti, mis ka temal üsna pea poolde põlve ulatub. Noh, nagu mul ikka :)

Ei saaks öelda, et puuduksid ka ühised jooned Kardoga. Esiteks ei paista Mari mitte kunagi halvas tujus olevat. Isegi öösel ei ärata ta mind nutuga, vaid a)puhiseb ja nohiseb rahulolematult, et miks keegi teda juba toitma pole kukkunud. b) hakkab kõva häälega ja demostratiivselt enda kätt lutsutama, et kõik ikka teaksid, milleni ta suure näljaga langema on pidanud. KÄE SÖÖMISENI! Teiseks on ta pärinud oma isa säästlikuse – mõnikord oksendab ta endale suhu ja selle asemel, et väärt kraami välja sülitada, neelab ta selle daamilikult ja kokkuhoidlikult uuesti alla. Ja siis on endaga rahul ning naeratab enda hambutut naeratust.

20131015_103749

 

Kuna aga paljud uurivad, et kuidas Kassid Mari vastu võtnud on, siis noh. On nõnda, et neil on temast jumala ükskõik ja pigem ignoreerivad teda nii kõvasti kui jaksavad. Joosep vaatab teda teinekord sellise näoga, et “Ma ei tea, KES sa enda arust oled, aga ma TÄIEGA põlastan sind…” ja kõnnib minema. Isegi nuusutada ei taha ta Mari, sest just see väike elukas on süüdi selles, et Joosep nüüd vähem kudrutusi ja paitusi saab.

Ka Kurg on meeleheitel, ning on otsustanud inimesi natukene vähem karta, et kuskiltki armastust saada. Mari kardab ta selleest topelt. Praegu ka vedeleme voodis ja Kurg otsustas pressida ennast väiksesse vahesse minu jalgade ja voodiääre vahel, et ta jumala eest selle imeliku väikse eluka lähedale minema ei peaks. Kui aga olukord seda nõuab, siis ta keerab lihtsalt tagumendi lapse poole ja teeb näo, et teda ei eksisteeri:

20131015_102522

 

Kuidas aitavad kassid lapse saamiseks valmistuda?

Uurisin siin hiljaaegu, et kas lugejate seas oraakleid ka on, ja pean nentima, et osad teist on juba haledalt hävinud. MINA veel nii haledalt hävinud ei ole, sest mina ise pakkusin ka huupi 8dat. Kardo pakkus esialgu 13. kuupäeva, aga ma keelasin tal seda pakkuda, sest see tundub nii õnnetu number ja selgeltnägijate tuleproovis alles oli üks naine, kes rääkis, et ta lapsed sündisid ja surid 13dal. Seega, kallis Mari, kui vähegi võimalik, siis väldi seda kuupäeva. Ma olen NIIGI KAUA sind ENDA SEES hoidnud, et kogu see asi tulevikus nõnda veega alla lasta. Sest sina, mu kallike, pead elama IGAVESTI!

Ühesõnaga, on kaheksas ja mina ei sünnita. Kuigi õhtu tõepoolest on alles noor, aga ma tunnen ennast küll päris tavaliselt ja nagu ma aru saanud olen, sünnivad enamik lapsi ikka öösiti. Seega on mul iga hommik tunne, et ma olen midagi üle elanud ja jälle on ees üks päev, kus ma EI sünnita. Saatuse iroonia oleks nüüd, kui Mari millalgi päise päeva ajal otsustaks tulla, aga eks seda näitab vaid aeg.

Head koostööd teevad muidugi kassid, kes on otsustanud anda endast absoluutse parima, et meid lapse sünniks ette valmistada:

  • Nad karjuvad, kui soovivad süüa saada. Muidugi nad tahaks ju suht kogu aeg süüa saada.
  • Nad äratavad meid öö jooksul korduvalt üles. Kuna nad on öösiti suht hullumeelsed, otsustasime eile, et hakkame magamistoa ust öösel kinni hoidma, sest muidu peame nende ukse taga kräunuvate kassidega siis diilima, kui laps juba majas. Ehk siis eile õhtul diilisin ma sellega, kuidas mõlemad kassid, erinevatel kellaaegadel kurvalt ust kraapisid. Kurg lisas veel juurde enda kurva “mauuuuuu!” ja Joosep otsustas, et ta ei vajagi sisse laskmist ja hakkas hoopis lingile hüppama. Kaks korda pidin neid sealt ukse tagant peletamas käima. Homseks meisterdan ukse kõrvale veepüstoli.
  • Nad situvad ja haisevad. Olen kuulnud, et väikelastel sama komme?
  • Lõhuvad kõike, millele käpad taha saavad. Mitte vaid imikupõlveks ei valmista kassid sind ette. Ka päris väiksed põngerjad kipuvad kõike laiali tassima ja lõhkuma, eksole?
  • Nad ei oska asju jagada. Kui üks tuleb kaissu, otsustab teine, et tahab ka. Asi lõppeb kaklusega. Kui üks läheb kassimaja katusele peesitama, otsustab teine, et see paistab tõesti parim hetk seda teha olevat. Muidugi kulmineerub asi kaklusega.
  • Valmistavad mind ette füüsilisteks kannatusteks sünnitusel. Kurg eriti ei aita, aga Joosep paar korda päevas ikka abivalmilt kargab mulle kallale.
  • On hästi armsad. Siinkohal pean rohkem kiitma Kurge, kes hellalt, nõnda hellalt mulle sülle tuleb, nurru laseb ja on HÄSTI armas. Mmmm… nii nii armas…
  • On väga naljakad. Teate küll, kuidas beebid teevad naljakaid nägusid ja grimasse. Minu kassid seevastu aga komistavad, libastuvad, kukuvad ja hävivad nii paljudel viisidel et see pakub ka nalja. Kassid lihtsalt ON naljakad:

rasedusest lolliks läinud

Et siis selliste asjadega ma enda päevi mööda saadan…

20131006_221906

Tahtsin eile Kurele mütsi pähe panna, aga ta sai mu kurjadest plaanidest aru ja põgenes. Kuna KUSKILE tuli müts panna, tõmbasin selle Kardole rusika otsa.

20131007_105224

Täna tabasin Kure õndsa une pealt ja sain talle mütsi pähe tõmmatud! Jee!

20131007_105236

Wtf is that?!
20131007_105241

MIS MU PEAS ON?!

20131007_105245

Ok, üritan selle tükkideks närida20131007_105252 20131007_105257

I give up…

20131007_105316

Dude, what are you wearing?

20131007_105330

Let me help you with that

20131007_105340

It’s not coming off!20131007_105352 20131007_110139

Haha! I got it!

20131007_110152I hate my life…

soovinädal: KASSID!!!

Sel nädalal tuleb iga postitus nii, et teema valib eelmise posti esimene kommentaar. Teine soovinädala postitus on siis teie ees ja see räägib sellest, kuidas ma endale kassid sain . Hakkame siis aga pihta.

JOOSEP KAASIK (Ja natuke Pauli ka)

2010. aasta juulis saabusin ma tagasi kodumaale oma pikalt Austraalia rännakult. Kodu tundus tühi, sest mul ei olnud kassi :( Ma enne Aussi vihkasin kasse, aga kui ma ükskord Sydneys tööle jalutades kassi leidsin, kellele ma Paul nimeks panin, siis sulas mu süda ja ma sain kassiparasiidi. Ma nii tahtsin Pauli Eestisse ka tuua, aga a) see maksis hingehinda b) tal oli mingisugune healoomuline kasvaja kuskil kõhus, mis oleks tähendanud poolt aastat lisakarantiiini kuskil väikses puuris ja see tundus loomapiinamine. Seega leidsin ma talle uue kodu. Mingi armas noorpaar viis ta oma vanaemale ja mina muudkui nutsin. Minu väike Paulike :(

25908_377481352543_723912543_3842428_331360_n

Paul koos pardiga, kelle Tim kuskilt põllult oma ema pesast varastas. 

paul riiulis

Paul niisama riiulil leiba luusse laskmas.

jossu

Joosep, kui ta veel tuttuus oli.

Ühel õhtul helistaski mulle üks tüdruk eriti ootamatult ja ütles, et tavai, kass on Tallinnas, tule aga järgi. Minul polnud remont pmst alustatudki, aga noh, mis siis ikka. Kasuisa viis mu hommikul vara kohale ja tõimegi Josssi koju. Tegelt tal alguses nime polnudki, aga autos kutsus My teda Joosepiks ja kuidagi niimoodi ta endale selle nime saigi. Meie väike Joosu-Moosu või Joskam-Moskam.

IMG_0353

Uhkelt oma uue kodu aknal.

Kuigi Joss oli imeilus, oli tal siiski üks väikene miinus. Ta oli ilge sitapea! Ta jooksis ringi nagu hull, lükkas ümber kõik, mis talle teele jäi ja hävitas kõik, mis talle silma alla sattus. Puhtahull noh! Ja ma ei tea miks, aga mulle tundus, et kui vaesel loomal on igav, siis on talle sõpra vaja.

KURG 

Kirjutasingi siis Kassiabisse ja edasine on juba Kassiabi kodulehel kirjas. 2010. aasta 7dal oktoobril tõingi ma Kure koju. Joosepiga said nad kohe normaalselt läbi, ainult kiusama kippus Joosep teda. Aga mida julgemaks läks Kurg, seda rohkem tagasi tõmbus Joosep. Ehk sellepärast, et Kurg Joosepist sada korda suurem oli :D

Kurg oma igapäevasel kohal, peidus, Joss olukorda üle tsekkimas.

Et ikka kassid mõistaksid, et nad on mulle ühekallid, pidasin ma vajalikuks nad maalida enda korteriustele. Sest noh, mulle meeldib asju ustele maalida :D
IMG_4340 IMG_4341

Ja nüüd on nad maailma suurimad sõbrad :) Mis siis, et mõlemad isased ja öeldakse, et need ei pruugi omavahel läbi saada, aga näete, mul saavad. Ei teagi, kas asi oli selles, et Kurg on nii leplik, või et Joss oli alles poeg, aga nii see eluke meil käib.

sillu tell 044

Lõpetuseks pilt Joosepist, kes mängib nähtamatut klaverit.

14485512781318869235

DIY või LTT – kuidas meisterdada kassimaja

Kunagi ammu leidsin ma internetist õpetuse, kuidas teha ise kassimaja. Ma olen vist sada korda maininud ka, et ma olen suur meisterdamise fänn. Ainuke probleem on see, et mu TAHE on suur, aga viitsimine ja täpsus jätavad soovida.

Meistrimees oli mul õnneks varnast võtta – ei, mitte Kardo, vaid hoopis My, kes hea meelega mulle appi tuli. Näitasin talle linki ja ühtäkki oligi ta juba siin, vajalikud tükid kaasas, ning kukkus meisterdama. Ma ikka aitasin ka vahepeal – noh, hoidsin mingit tükki püsti, või otsisin kadunud kruvisid :D

20130316_170644 20130316_170658 20130316_194704 20130316_194710

Lõpuks panime maja paika – ta oli natukene ebastabiilne, seega puurisime ta otsapidi veel sektsiooni külge kah. Maja katusel kasutasime ära kunagisest kassipuust jäänud pesakasti. Joosep kiitis ehitise koheselt heaks ja vallutas selle koha mitmeks päevaks.

20130316_200705

Kuid ega maja selliseks jääda saanud! See tuli ju katta köite ja riidega. Selles osas My mind enam aidata ei viitsinud ja mina mõtlesin, et noh, KUI raske see ikka olla saab?! Järgnevad kaks pilti näitavad siis minu skilli meisterdamises. Entusiasm on suur, aga teostus kehvake :D20130321_124722 20130321_125300

 

Kogu aeg mõtlesin, et ma KOHE KOHE tegelen sellega, aga nagu kuidagi ei jõudnud selleni. Ikkagi rase naine eksole! Ja nagu näha, siis minu enda tegemine, ehk DIY feilis. Kui DIY’d feilivad, tuleb kasutusele võtta LTT – lase teisel teha. Uueks “teiseks” ostus Reet, kellest ma olen siin enne ka kirjutanud. Mõtlesin, et kui inimene oskab toolil katet vahetada, voodit ja diivanit EHITADA, siis oskab ta ka kindlasti ilusamaks teha ühte kassimaja. Vastutasuks pakkusin ma talle harukordset võimalust tasuta ühistranspordiks Tallinnas, aga kuna see on kindlasti ebaseaduslik diil, siis sellest ma enam ei räägi!

Reet tuli minuga isegi kangapoodi kaasa ja aitas osta uue katte, mis ei näe välja nagu vanaema talvekittel ja samuti assisteeris köievalikul. See tehtud, saime meisterdama hakata. Kui ma ütlen, et saime meisterdama hakata, siis tegelikult meisterdas ikka esiti tema. Mina kandsin talle vett ja actimeli ja kohvi ja pitsat ette, et tööloomal energiat jätkuks.

Lõpuks läks Reet ikka oma koju ja mina pidin majaga üksinda edasi jamama. Õnneks olin ma lõpuks isegi vaadanud, et mida see Reedake seal pusib, muidu ma oleks vist samamoodi teinud nagu eelmine kord (suvaline ja valimatu klammerdamine).

Ma meisterdasin veel TUNDE, aga pean netima, et päris valmis ma seda ikkagi ei saanud. Suuremalt jaolt seetõttu, et mul sai kuum liim otsa. Teisalt sellepärast, et see VÕTTIS NII KAUA AEGA! Aga ülemine pool näeb nüüd suurepärane välja, ei saa vastu vaielda sellele keegi!

Ahjaa, ma pidin sellepärast ka lõpetama, et Sannu ja Meinu tulid Sandri sünnipäeva puhul meile külla. Meisterdasin neile ka pitsat ja mängisime Kataani ja mina muudkui jahusin: “ISSAND, kui ilus see kassimaja on…”. “No kas sa oled enne niii ilusat kassimaja näinud?!”. “Kuidas ma küll NII osav olen?”. Ja muud sellised ülistavad hüüatused.

Joosepile paistis ka uus disain meeldivat. Seega tuleb täna jätkata. Ainuke miinus on see, et mu näpud on suurest käsitööst ÜLES PAISTETANUD nagu valulikud viinerid :(

Aga nüüd siis sellest, kui kaugele ma jõudsin:

1278506_10151831742859911_574171392_n 1369050_10151833220849911_1353884358_nKui ainult ülevalt poolt vaadata, siis tundub, nagu see oleks valmis :D Alt tasub pilk eemale pöörata.

1241302_10151833224004911_156769760_n 1289844_10151833213704911_1014053927_n 1289979_10151833220394911_1564701073_nVähemalt Joosep kiidab heaks. Ja täna pärast Kardo tööpäeva lähme me Roccasse shoppama, seega võib loota, et ma ostan liimi juurde ja teen selle maja ükskord valmis kah. Kaua võib muneda?!

 

 

Kurg ja Joosep esitlevad

418382fae8aa11e2929322000a9e0719_7

 

Kui minu kiisud esimest korda Purina toitusid mekkida said, siis üritasid nad ennast lausa koti sisse närida, et seal siis rahumeeli vedeledes vitsutada. Seega võin ausalt öelda, et tegemist on minu kasside lemmiktoiduga.

Et ainult Kurg ja Joss seda au ei saaks, süüa maailma parimat sööki, siis saavad seda ka 10 minu blogilugejat! Iga jumala päev loosin ma koostöös Purinaga välja 1.5 kilose koti kvaliteetset kassisööki just sinu kassile (noh, kas steriliseeritud ja kas pika karvaga jne, seda selgitame juba võitjaga).

Et seda kotti endale saada, ei tule teha muud, kui jälle minna Malluka FBi lehele ja postitada sinna naljakas pilt oma kassist. Kui sinna ei julge, siis saada meilile mariannkaasik@gmail.com, aga ole valmis selleks, et naljakad pildid avaldatakse ka minu blogis!

Kui esimesel või teisel päeval ei jopanud, siis ära anna alla, sest iga pilt osaleb ikka iga päev uuesti :)