Sildiarhiiv: kardo

Pitsaloos vol 2

PALJU ÕNNE! Sorri, et video viltu on :D

Võta minuga ühendust mariannkaasik@gmail.com

ask fm

Ma enam ei jõua. Tegelikult kah :D Ma olin vastanud peaaegu 1500le küsimusele, millest umbes pooled olid täiesti mittemidagi ütlevad ja mõttetud. Ja ma lõpuks lihtsalt ei suutnud enam ja kustutasin selle ära. Kes tõepoolest tahab minult midagi küsida, siis ka siin blogis saab ju anonüümselt kommenteerides küsida, või saata mulle kirja mariannkaasik@gmail.com. Easy.

Mis ma ikka oma aega seal askis raiskan, eksole.

AGA. Maiuspalaks avaks 24ks tunniks endale aski Kardo :D Niiet ühe ööpäeva saate hoopis talle küsimusi esitada. Andke aga takka, aga ärge teda sõimake, ta on palju hellema hingega kui mina :D Tema ask asub SIIN! (kellel link ei ava siis: http://ask.fm/kardoask)

Ja kui keegi ikka teda sõimab…

Tahaks tätoveeringut

Mina ja Kardo lähme endale üheskoos tätoveeringut tegema. Tema suht teab, mida tema tahab, aga mina mitte. Minu kriteeriumiteks on:

a) Ma tahan, et see oleks värviline

b) Ma tahan, et seal oleks nööpe

c) Ma tahan, et seal oleks linde

Parim, mille ma suutsin netist leida, oli selline asi:

Aga ma tahaks midagi veel eidelikumat ja värvilist. Ja ma ei ole kindel, kas ma kuskile ka Mari nime tahaks? Ah ma ei tea, see kõik on nii keeruline. Ja veel, et KUHU seda teha? Ma kaldun arvama, et kätele, nendest lipsukestest midagi edasi arendada ehk?

Mudugi ma olen veel mõelnud, et laseks mingi lause ehk hoopis teha? Aga see oleks vist liiga diip? Ja MIS lause? Raske on see valikuke.

Palun andke mulle soovitusi, kuhu tätoveering teha ja MIDA üldse teha? Olete netis lahedaid pilte näinud? Sheerige! Kas teil on tätoveering? Milline? Kus?

Mul on käte peal kaks lipsukest ja kõhul mingi imelik kass. Mis kogu selle kupatusega kokku sobiks :D?

häda ajab härja kaevu

Eile oli esimene päev üle miljoni aasta, kus ma EI BLOGINUD. Andke nüüd kallid lugejad mulle andeks, aga ma jõudsin koju alles pool üks öösel. Mõelge vaid, POOL ÜKS! Ma olin Marist lausa 12 tundi eemal, aga mis selle aja sees toimus, hakkan ma kohe jutustama.

Esiteks pidin ma minema reklaamklipivõtetele. Nii kauaks, kuni Kardo tööl oli, tuli Mari vaatama mu ema. Selle tarbeks olin ma juba üle nädala endale sügavkülma piima kogunud, nagu mingi hullumeelne. Veel enne uksest välja astumist andsin Marile süüa ja pumpasin samaaegselt. Tundsin ennast nagu Harju keskmine liinilehm.

Võtetel oli mõnus, sain ilusa meigi, ilusad riided jne. Aga asi, millest ma kohe aru sain oli see, et kui kella kolmeks ei olnud meid veel sekunditki filmitud, et kaheksaks ma küll koju ei saa, nagu lubatud. Filmisega ongi see, et KÕIK venib. Iga kaameranurk, iga valguskiireke ja juuksekarvake peab pidevalt olema täpselt õiges kohas. Ja et neid õigesse kohta saada võtab ILGELT aega. Ehk siis enamuse ajast me suht istusime ja ootasime :)

Tundsin ennast nagu muuvistaar jeeje!

Ühel hetkel hakkasid mu rinnad pakitsema. Mitte eriti, aga noh, natukene. Tegelesime rahumeeli oma võttega ja lobisemisega edasi, kui paart tundi hiljem tundsin, et midagi voolab. Jah. Ma hakkasin keset võtteid piima voolama.

“Kas sa oled hiljuti poeginud?” küsis minult üks mees.

Läksin vetsu ja vooderdasin oma rinnahoidjad wc-paberiga, sest ma muidugi unustasin rinnapadjad hommikul koju. Otseloomulikult eksole :D See aitas päris hästi, kuni enam ei aidanud.

Pidin vist kolm-neli korda WC’s läbimärgasid piimaseid pabereid vahetamas käima.

Lõpuks olin ma plahvatamas. Mu tissid ei mahtunud kleiti ära. Mantel ei läinud eest kinni. Kleit oli üleni piimane. Liigutada oli valus. Mul oli tunne, nagu mul oleks uuesti piimapais.

Ja mis mul siis üle jäi, kui minna stuudio peldikusse, tõmmata endal kleit üle pea, seista pesuväel kraanikausi kohal ja…üritada ennast lüpsta.

Jep. I said it.

Et olukord veel parem oleks, siis ei käinud ka vetsu uks korralikult lukku, aga ma ei suutnud enam seda piina taluda, seega ma PIDIN seda tegema. Endal oli kogu aeg selline casual nägu ees, et juhul kui keegi sisse astub, siis ma teesklen, et see on igati normaalne :D

Ega see muidugi kerge olnud. Absoluutselt kõik kohad olid piima täis. Peegel, mu riided, põrand, seinad. Ühel hetkel märkasin seinal sellist silti:

1422762_10152006021934911_151397515_n

Kas rinnapiim on girly?

Aga häda ajab härja kaevu ja mul ei jäänud lihtsalt mitte midagi muud üle. Oleks ma teadnud, et nii kaua läheb, siis oleks ma muidugi enda ustava pumba kaasa võtnud, aga noh, läks, kuidas läks.

Nagu ma Malluka Fb’i lehel kirjutasin, siis Kardo palus mul kindlasti tund aega enne koju tulekut teada anda, kui ma saabun. Eks mina muidugi arvasin, et Kardol on maja strippareid täis, mis muud. Tegelikult oli nii, et tulin koju ja nägin ultrakurja Jossi:

1454521_10152006025529911_1777975359_n

Köök oli küünaldega kaetud, laual pudel veini ja Raffaello. Ühtlasi oligi Kardo õhtusöögi teinud. Nii armas oli :) Kuigi lugejad pakkusid, et kindlasi kingib Kardo mulle kihlasõrmuse. Aga teate mis?

1458828_10152006020699911_499861206_nTegelikult kinkis ta mulle tahvli shokolaadi ja 30 päeva treeningkava :D Üsna vastuolulised kingitused, aga tegelikult ma ise palusin selle kava endale välja printida. Meil oktoobrikate grupis hakkab esmaspäevast 30 day AB challange, et mina ka ükskord oma voldid maha treeniks. Kes tahab minuga koos neid harjutusi teha, siis olete oodatud. Ükskõik, kas siis laivis või netiteel. Aga see selleks.

Muidugi küsisin ma Kardolt, et oot misasja, kus mu kihlasõrmus on?! “Aga sa ei öelnud mulle enda sõrmuse numbrit, kui ma küsisin,” heitis ta mulle ette. “Ma ju EI TEA enda sõrmuse numbrit, kuidas ma sulle siis seda öelda saan?”. “Ja kui sina enda sõrmuse numbrit ei tea, siis kuidas ma sulle kihlasõrmuse kinkida saan?” päris ta vastu.

Noh, tõsijutt.

Nõnda jäingi ma kihlasõrmusest ilma. Aga sain hoopis vahva õhta osaliseks, sest magama saime me alles nelja paiku, mistõttu olen täna eriti koomas.

Isadepäeva kingiideed

Järgmisel pühapäeval on isadepäev, mis tähendab seda, et peaks Kardole kingituse ka tegema. Ma tegelikult ei ole olnud kunagi suurem asi isadepäeva tähistaja, sest minu isa on teadupärast surnud ja kasuisa ma ka isaks ei kutsu (kuigi pean teda selleks 100%) ja ma ei teagi, ei ole nagu eriti grandiooselt tähtis pidupäev tundunud ta enne.

Kuid nüüd. Nüüd on nii, et oleks ju ilus, kui Kardo saaks Mari poolt armsa kingituse. Kuna Maril on rahaga kehvad lood, siis paistab, et sel aastal pean mina selle ostma. Minu poolt võiks ju ka kingitus olla. Umbes nii, et thanks for giving me your sperm, that I turned into a baby. 

Esimese mõttena tuli mulle pähe see savi sisse tehtavad käe- ja jalajäljed ja nõnda ma proovisin ise seda savimassi teha. Internett väitis, et see on ülikerge: tass soola, tass jahu, tass vett ja siis ahju. Ma ei tea, mul tuli selline paks mannapudru laadne mass, millega ei oleks ma hea tahtmise juureski mingit jälge suutnud teha. Ma olen ikka koba. Kui teie oskate ise seda teha, siis öelge, mida ma jumala eest valesti tegin.

Siis ma vaatasin, et Beebicentris peaks neid savijälgede asju olema, aga netipood ütleb, et neid ei ole laos. No pagan, need on ju nii ilusad:

Googeldades sain aru, et Mothercare vist on ka neid müünud (vähemalt aasta tagasi), aga nende kodukal ei ole kahjuks nende tooteid. Kirjutasin neile kirja ka, ehk saan sealt abi? Eks ma annan teada, kui nad vastavad.

Aga kui me nüüd nende käejälgede radadelt eemale uitame, siis tuli mulle muidugi esimesena pähe see minuminu body:

Minuminu poe üks armsaim hõlst

Netist leidsin veel nii armsa idee. Taimeperekond! Ega meie majas sureksid taimed nagunii ilma Kardota ära, sest ma unustan neid kasta. Siiski ju härra aednik, nagu ta meil on. Just seetõttu tundub see nii armas mõte:

Halleluuja, perekond taimepead

Need pildid saab vast ise kerge vaevaga sinna poti peale kleepida ja rõõmu kui palju.

Veel olen mõelnud mingi laheda fotolavastuse peale, sest mul on ju tahvelsein ja ehk saaksime me seda kuidagi ära kasutada?

Muidugi vana hea ise kujundatud t-särk võiks lahe olla, aga ma ei suuda seda kujundust välja mõelda. Muidu Kristiines saab seda teha lasta. Või siis pildiga tass näiteks?

Vahepeal mõtlesin, et lasen ühe foto neist kahest A4 suuruselt ilmutada. Photopoint saatis mulle just pakkumise, et saan odavamalt seda teha, sest ma juba korduvalt nende juures ilmutanud pilte Photoexpressis.

2S8A8766 2S8A8789Kumb teie meelest coolim oleks? Mulle meeldivad ju mõlemad nii väga. Samas nad meeldivadki mulle nii väga, seega ma ei ole adekvaatne seda otsust tegema . Aga meenutuseks ka see, et käimas on ju fotovõistlus ja pilte saab saata 3da novembrini, 5dal saate juba võitja teada, seega jõuaksite ka teie oma isadele laheda pildi teha, kui võidate :))

Kahju, et ma juba Kardole komplimendipurgi teinud olen. See oli üks hea kingiidee, aga nüüd teist oleks vast imelik teha:

Komplimendipurgike

 

Näeb välja nagu lapse tehtud, aga ma olengi hingelt laps :)) Mis sinna ikka teha. See on täis ilusaid komplimente, mida Kardo aeg ajalt sealt õngitseb, kui komplimendituju tuleb. See on hea ka selleks puhuks, et mulle eriti komplimente ÖELDA ei meeldi (sest ma ei oska), aga kirjutada on palju kergem.

Kui mul oleks kodus ruumi, siis minu meelest see üüratu Jyski pildiraam on nii lahe! Pilte on meil siin jalaga segada ja mulle meeldib, kui kodu seintel on pilte. See teeb kõik nii armsaks ja koduseks.

 

Mida teie isadepäevaks kinkinud olete? Mida sel aastal kingite? Ma loodan siit häid ideid saada ja kohe helistan Kardole, et ta seda postitust lugeda ei või iial :D 

 

sain parakast üle+zombie video

Astus eile Kardo tuppa sisse ja ma olin valmis teda juba sõimulaviiniga üle valama, noh, et ta mu paksust varjanud on, aga ma ei saanud. Sest ta oli mulle lambist lilli toonud:

20131030_201111Ja siis me pidime pikalt naerma Mari üle, kes vist pärast seda raseduseaegset fotoshuuti arvabki nüüd, et ta on zombie. Natukene mängib rolli ka fakt, et tal on nohu ja ta luriseb ja lõriseb, aga see on lihtsalt nii naljakas, kuidas ta üritab haakuda suuga absoluutselt KÕIGE külge ja siis üritab vihaselt seda lutsutada :D

Kui kõik sellised armsad asjad kokku panna, siis on lõpuks suva, kas mul on pekine kõht või mitte. Peaasi, et mööda maad ei lohise :D

 

meie pere hommikutunnid

Tegin siis hommikul silma lahti ja mõtlesin, et täna saab olema see päev, kus ma ennast MEIGIN! Aga enne tuli tegeleda natukene olulisemate küsimustega. Nimelt nõudis üks puuk puhisedes süüa. Ühtlasi jäädvustasin seda, mis näoga ma hommikuti ärkan :D

20131025_095409

Üsna pundunud ja parmuse näoga, nagu oleks öö läbi pidu pannud, aga oh ei, kallid sõbrad. Tagaplaanil luurab Kurg, sest ta tahaks ka ju hellust, aga ometi on see väike pudin nii hirmuäratav, et ei saa hästi lähemale tulla.

20131025_095721

Andsin siis Marile süüa, kuni ta toidukoomasse vajus ja lükkasin ta õndsat und Kardo kaissu magama. Otsustasin, et nüüd saab tulema see MEIKIMISE tund!

20131025_095824

Et siis enne pesemist ja auväärt meikimist. Oleks võinud ju selle lapi sealt ära võtta, aga ma tahtsin, et asjad jääks võimalikult tõetruuks. Point selles, et kui Mari sööb, siis ta vahepeal mitte ei oksenda ainult, vaid kogub suu piima täis ja laseb sellel välja voolata mingil põhjusel :D Ehk siis kui ma ei taha iga sekund rinnahoidjaid vahetada, siis jälle aitab sõber marli. Ühtlasi suudan ma ALATI söötmise ajal ära kaotada selle kuramuse rinnapadjakese.

20131025_110132

Pärast pesu ja enne meiki tuli kontrollida, et kas lapsed-mehed elus on. Esiteks vaatasin, et Kurg on natukene lähemale hiilinud.
20131025_110225

Kõik olid elus ja terved. Kardo oli silma lahti teinud, Mari otsustas ikka edasi põõnata. Mis siin ikka hommikul vara üleval olla, eksole?

20131025_110433

Kui Kardo hambaid peseb, siis tuleb Kurg ka ikka korra vaatama, et mis imeloom see kägisev asi on. Ei meeldinud ja lahkus koheselt.

20131025_110738

Ja Kardo ka tagasi. Nüüd otsustas Mari proovida nina imeda. Äkki saab sealt midagi? Ei saanud. Pettumus!

20131025_113154

Ja kui mina musitama kukun (IKKA VEEL MEIGITA!) siis tehakse siin majas sellist vanamehenägu :D

20131025_113301Ok, normaalsem nägu on ka. Peaceful värk!

Ja kui ma LÕPUKS ennast meikisin ja juukseid sirgendasin, siis ma vaatasin, et mida helli, ma näen ikka samasugune välja kui enne :D Mõttetu ajaraisk :(

1371252_10151925828779911_890619928_nMa ei ütleks, et ma ennast kuidagi glamuursemana või paremana tunneks. Aga noh, vahelduse mõttes võib vast kah :D

 

 

lapse saamisega enda käest laskmisest

Esiteks rõõmustan, et mul pole täna juba lõunast saati pea valutanud! Ei tea, kas aitas rohke vesi, jalutuskäik õues või hoopis coca-cola, aga ma tunnen ennast taas inimesena! Ja mida muud siis teha, kui mitte…BLOGIDAA!

Ma kirjutasin siin Delfile artikli nõuannetest, mis mind absoluutselt ei huvita ja noh, hakkasin siis igavusest kommentaare lugema. Leidsin mõne nii võrratu, et pean neid  teiega ka jagama.

Liisi

22.10.2013 05:00
 
Täitsa jube lugeda.Ma ei mõista neid naisi,kes end peale sünnitust käest lasevad.Ole ikka naine edasi.Mul on 2 last ja nende kõrvalt ma küll ei lasknud endal sammalduda.Mehe bokserite ja rokaste riietega? Mehel peaks ikka mingit silmailu ka olema.Sel ajal kui siia oma totakaid kõiketeadvaid artikkleid kirjutad,võiksid vannitoas endale aega leida.
Vuihh
ene
22.10.2013 00:48
 
apppiii mis titemammad siin kirjutavad,,,,lapse sünniga toimib mingi täielik mõistuse kaotamine…pole vahet kui palju lapsi mul on iial ei taha ma haiseda okse järele…kui enam ei ole laste kõrvalt oma hügieenile tähelepanu pöörata siis oleks võinud mõne lapse tegemata küll jätta,,pole siis imestada ,et kõige rohkem lahutusi toimub enne lapse 2 aastaseks saamist….appppiii kui jälk kui üks naine mammastub niimoodi….
Jumal tänatud, et Delfi kommentaatorid ei väsi. Nüüd lõpuks ma tean, kuidas minu iga päev algama peab: ärkan hommikul, annan ruttu lapsele süüa ja siis jooksen meiki tegema. Samuti viskan argipävaselt selga oma õhtukleidi ja hakkan hommikusööki tegema. Hoidku jumal selle eest, kui laps peaks selle peale oksendama. Sest mitte SEKUNDITKI ei taha ma olla oksehaisune. Olen kuulnud, et mõned lapsed ei oksendagi – kurat küll, ma sain vist haiglast praagi. Mul oksendab :(
Nali naljaks. Minu arust on nii naljakas see, et kui ma kirjutan, et mu riided on piimased ja oksesed, siis eeldatakse, et ma ennast ei pese :D Ausalt ka, ikka olen paar korda selle aja leidnud siin selle kahe nädala jooksul, kus saan ennast ka pestud ;) Kui ma tahaks kogu aeg puhaste riietega olla, siis ma peaksin suhteliselt iga poole tunni tagant enda riideid vahetama. See läheb aga raskeks, sest mu pluusidel peab olema täidetud kriteeriumid: katta mu volte, mugav ligipääs tissidele (sest ma ju lüpsilehmastaatuses). Mul lihtsalt ei ole selliseid asju sadade viisi, et neid aina vahetada, rott nagu ma olen.
Kallid Delfi kommentaatorid, kinkige mulle riideid! Soovitatavalt õhtukleite, millel piisavalt avar dekoltee. Noh, esiteks selle pärast, et siis on mehel hea vaadata ikka seda seksikat rinnapaari. Teiseks saan ehk salaja lapsele ka süüa anda, kui mees parasjagu tissi ei imetle.
Ja muidugi ka see püsiv mure, et “nahui sa kirjutad seda blogi, selle asemel, et enda lapsega tegeleda!”. Jube, jube inimeseloom olen. Rääbakil ja laps unaruses. Oeh.
Huvitav, mis oleks nende arust aktsepteeritavad tegevused noore ema jaoks siis, kui laps magab? Enda meikimine? Või peaksin ma kogu aeg lapse kohale kummardudes õhkama, kui mõnus ta on? Muuseas, ta praegu magab siinsamas mu kõrval, iga sekund võin kirjutamise pooleli jätta ja õhkamispausi teha, kui hing ihaldab :D
Ma küsisin Kardolt, et kas teda häirib, kui ma selline piimane ja ropsine olen. Ta vastas, et kõik on nagunii piimane ja ropsine – tema ka, et te teaksite!! Kujutage ette, kui ma veel seda Delfisse kirjutaks. Vaene mees, pandud naistetöid tegema, lapsega jändama ja nüüd on MEES KA MINU PÄRAST ENNAST KÄEST LASKNUD!
Lõpetuseks tahaks ma teada, et kui rõvedad need kommentaatorid ise ilma meigita on, et kohe üldse ei kannata ilma mehe silma alla sattuda? Kas on nii hull lugu, et mees valab endale kuuma vaha silma ja pimedad lapsed hakkavad õudusest nutma?
Mina isiklikult olen õnneks ka meigita imetabane :))

üks väike 12 päevane laps

2S8A8731 2S8A8738 2S8A8743 2S8A8752 2S8A8766 2S8A8789 2S8A8857 2S8A8859 2S8A8882 2S8A8923 2S8A8750 2S8A8929

 

 

Ja meeldetuletuseks selline jutt jälle, et kes veel selliseid ilusaid pilte tahab, siis osalege ka pildivõistlusel :))

Kes tahab pildile?

Tänane hommik hakkas meil väga tegusalt pihta, nimelt läksime me uhkele fotoshuudile, et ükskord Marist ka paremaid pilte saaks, kui minu telefoniga tehtud fotokatsetused. Meelis ja Mari-Leen tulid meile lausa koju järele ja viisid stuudiosse, kus hakkas pihta säärane trall, mis ikka võiks pihta hakata, kui pildistada last, kes on 12 päeva vana.

Esiteks tuli ta üles ajada, siis natukene süüa anda, siis ta krooksu oodata, siis ruttu paar pilti teha. Siis pühkida kokku okse ja vahetada riided. Siis pühkida enda pealt okset. Siis kiirelt paar pilti veel. Siis otsustas Mari joriseda, siis tuli temaga natuke ringi käia. Siis veel paar lonksu piima, siis jälle oksepühkimine jne jne jne.

Ma tahtsin teha selliseid glamuurseid pilte, nagu ajakirjades näha on teinekord. Teate ju küll – ema on palja ülakehaga ja hoiab väikest paljast beebit käes. Ma EI TEA, mis kuramuse moodi neid pilte tehakse, sest reaalsuses hakkasid mu rinnad piima välja PURSKAMA kohe, kui ma rinnahoidja ära võtsin. Siis saime kuidagi paar pilti ära teha, kui imekena tibulinnukene otsustas mu peale roojata. Koheselt lõpetasin ta nööbikeseks hüüdmise ja kutsusin teda hoopis sitturiks.

Ja siis nõnda oksese, piimase ja sitasena tegime veel perepilte kah :) Halle freaking luuja.

2S8A8873

Aga nüüd asja juurde ja selleks asjaks on kingiloos!

Fotoshuutidel on lahe käia, onju. Saad ilusaid pilte ja võimaluse ennast üles lüüa (mina näiteks olin väga rahul, et oli põhjus ennast meikida :D). Just sellise uhke võimaluse saab ka üks blogilugeja. Muud ei ole vaja teha, kui saata pilt marimellfoto@gmail.com aadressile üks foto mingist beebist. Ei pea isegi olema sinu beebi, aga võib.

Konkurss ei ole “ilusaima beebi” valimine, sest selle võitja on mulle nagunii teada (Mari) ja igale lugejale ka (nende enda lapsed), seega valib Meelis välja hoopis fotograafi seisukohalt parima pildi. Ehk siis imearmsad udukogud võib lisamata jätta, sest paraku neil võimalust ei ole. Aga kui sul on hästi välja kukkunud pilt beebist varnast võtta, siis lisa see julgelt ja jää ootama. Võitja saabki fotoshuudi – olgu see siis kõhupildistamine, beebipildistamine, perepiltide tegemine või niisama sõpradega ilusate piltide tegemine. Miks mitte ka üksi enda ilu jäädvustada? Valik on teie!

Kuidas osaleda?

  • Saadad pildi marimellfoto@gmail.com
  • Ootad võitu.
  • Laikida võib ka Meelise FB’i lehekülge, sest just tema on see, kes võitja välja valib ja natukene pugemist ei tee kunagi halba. Onju? Ühtlasi on neil seal ka loosimine käimas ja nõnda suurendate enda võiduvõimalusi.

Auhinna loosime välja 5. novembril, kahe nädala pärast. Või noh, ei loosi, Meelis valib välja enda lemmikpildi. Saadetud pildid lisan ka Malluka FB’i lehele, seega, kes oma last netis näidata ei taha, siis osaleda ka ei saa kahjuks :( Samuti ei saa loosimises osaleda stuudiopildid, sest see poleks aus.

2S8A8769 2S8A8868 2S8A8870