Tag Archives: lugejad

Kaitstud: Mallu märatseb: “Have we met?”

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

õel Mallukas

Minu eilse hala peale, kuidas ma tahaks öökida lugedes roosamannalisi beebiblogisid, on selgunud nii mõnigi elu tõsiasi:

  • Inimesed, kes on võtnud vaevaks mulle kirjutada, ankeedi saada ja parooli küsida ei ole vist enne mu blogi lugenud, sest nad vist ei ole ikka veel mu huumorist aru saanud. Jah, ma võin olla veidi musta huumoriga, kas te seda siis enne tähele pole pannud? Tuleb see kuidagi üllatusena? Ja kuna te ankeedis ema-isa surma nimel vandusite, et te ei ole idioodid, aga näed, on ka neid, siis palun väga…you know what’s gonna happen
  • Võib-olla ma lihtsalt ei teagi, misasi on ÕELUS? Sest omast arust ma õel küll ei olnud, pigem lihtsalt rantisin teemal, mis mind ärritas. Vaba maa, kas pole? Kui keegi kirjutaks minust naljaka sissekande, kuidas ma aina halisen ja endal pimesi alakeha raseerin ja kogemata enda sokke täis kusen (ma vist sellest polegi siin rääkinud:D) siis andke aga takka. Ma ei tea, võib-olla olen ma lihtsalt haardkoorim eit?
  • INIMESED ON ERINEVAD. Jumal, ma ei keelagi kellelgi olla positiivne. Mu jutu point ei ole, et keegi oma blogi kinni paneks, kodus patja nutaks või veene lõikuma hakkaks. Ma ei ole hingetu inimene ja ma ei taha, et keegi minu pärast kuskil nurgas masetseks. Võib-olla ei ole ma kõige taktitundelisem inimene, aga las ma siis olen selline “õel sindrinahk”. Ma lugesin nüüd Katre enda blogi ka, kus ta kirjutab, et tema hing on nüüd haige. Eks ta kurb ole jah, et inimene nüüd kodus kassib selle pärast, mida ma kirjutasin. Päriselt. Ma ei taha kedagi kurvastada. Aga samas ajab jälle närvi see, et ma oleks selle postituse järgi nagu keegi, kes talle ennast külje alla parimaks sõbrannaks pressinud on ja nüüd teda salaja kuskil mõnitan. Olgem ausad, ma pole teda isegi näinud ja raseduse alguses tõepoolest hakkasime hoogsalt suhtlema, kuni see vaibus. Eks Katre teab ise ka, MIKS see vaibus, aga võib vast öelda, et ma mõistsin, et me pole ühte masti inimesed. Närvi ajab ka see, et mina olen nüüd õelaks kolliks tembeldatud, samal ajal kui kõik nunnut ja siirast Katret kallistada tahavad ja talle lutipudelist kummeliteed joota soovivad. Just for the sake of it, on Katre ka mulle väga nõmedasti ja halvasti öelnud (also the point, miks ma enam suhtlusaldis ei olnud). Ometi on mu padjad pisarakuivad. Samuti ei arvanud ma ometi päriselt, et ta seda postitust ei näe iial :D Tegelikult kah.

    Vastuseks tema küsimustele blogis, et mis selle point oli? Rääkisin ära, mis hingel on, see point oligi. Mis muud pointi mul ENDA BLOGISSE kirjutamisel veel olema peaks?
    Ei, ma ei taha, et sa blogimist lõpetaksid. Miks sa üldse peaksid tegema midagi, mida MINA tahan? Kas sa kujutad ette, kui paljud leiavad, et ma peaks ka oma blogi kinni panema? Oi, neid inimesi on palju. Kas ma teen seda? Ei. Miks? Sest mind ei huvita, mida teised inimesed arvavad. Kui sind teeb õnnelikuks see blogi, anna aga takka. Miks see sinu elukest peaks kõigutama, mida üks suvakas Mallukas rasedushormoode all olles märatseb?
    Minu suust ei ole see tulnud, et Katre jutt oleks mõeldud nina alla hõõrumisega. See tuli juba minu kommentaariumist ja ei olnud minu sõnad. Ma ei arva Katrest nii halvasti, et usuks, et ta päriselt inimestele, kellel jubedam sünnitus on olnud, midagi nina alla tahaks hõõruda. Seega ei ole ka see päris minu rida. Mulle käis pigem pinda see “mõtle positiivselt ja kõik ongi võluväel positiivne”, sest see on pullisitt. Tegelikult kah.

Ja üldse tahaks öelda, et kuradi MINU HING ON KA HAIGE, et on olemas inimesi, kes päriselt nuiavad mu parooli ja ronivad mulle otsapidi perse, et seda saada ja siis teevad esimese parooliga postituse lahti ja minestavad, sest MALLUKAS ON NII ÕEL! Palun, minge arenege kuskil :D Kohe täitsa tegelikult kah!

kes on Malluka lugejad?

Ma olen nüüd läbi lugenud miljon-triljon ankeeti (JAH, see on päriselt ka adekvaatne number!) ja mul on tunne, et mul on nii palju sõpru, kelle olemasolust ma ei teadnudki :D Mõnda kirja lugesin ja naersin ja mõtlesin, et kurat, kui see inimene mulle külla tuleks, siis ma kindlasti saaksin temaga mega hästi läbi, sest ta tundub AWESOME.

Mõned kirjad olid lausa nii südamlikud, et ma oleks tahtnud neile pikalt ja põhjalikult vastata, aga ma ei teinud seda. Ma ei tea miks, aga mul oli seal gmailis olles lausa pinge sees, kui mul on kõrval number, mis on üle saja ja mina hakkaks siin hullu eepost vastu kirjutama. Aga ma ütlen veelkord, et lisage mind heaga FB’is sõbralisti. Ma tean, et paljud ei viitsi kommida, aga kui teinekord on tunne, et tahaksid mulle midagi rääkida, siis oleks ju hea, kui selline võimalus olemas oleks.

Ma sain naljakaid kirju, toredate piltidega kirju (siiani kokku KUUS julget, kes trussikud teksaste peale tõmbasid! respekt jou! Ma peaks ise ka sellise pildi tegema, siis oleks aus!) ma sain kurbasid kirju, ma sain mega avameelseid kirju ja ma sain ka selliseid kirju, millele ma ei vastanud sõnagi :D

Suht naljakas, et keegi viitsib mulle täita terve ankeedi ja siis mainida, et kle, sa pole just mu lemmikinimene, aga su blogi ikka nagu loeks. Ma ei tea, ma ei eeldagi teie kõigi LEMMIKINIMENE olla, aga ei ole kuigi kaval seda parooli öeldes mainida. Sest siis mul tekib sinu suhtes teatud paranoia ja paroolist jääd sa nõnna kahjuks ilma :(

Ühtlasi kasutasin ma juhust ja ütlen “AKWARD!” selle peale, et palusin teil ema-isa surma nimel vanduda. Üsna nadi oli lugeda kümneid kirju, kus on kirjas, et “jep, mu vanemad surnud…”. Sorri, olengi selline taktitundetu teinekord. (Ükskord tegin kuskil peol omastarust lahedat “your mom” nalja ja ütlesin, et ema sul lämbub oma okse sisse. KUI SUUR on tõenäosus, et seltskonnas ongi keegi, kelle ema on oma okse kätte lämbunud on. Väike eks? Aga ometi seal seltskonnas üks säärane isend oli.. :( Vabandan nüüd tagantjärele veelkord selle noormehe ees, kuigi intsident leidis aset mingi 6 aastat tagasi).

Kes on Malluka lugejad?

Väga suur osa on rasedaid või just lapse saanud naisi, see vist ei ole üllatav. Ametite vallas jäi silma suur hulk lasteaiakasvatajaid, või inimesi, kes selleks parasjagu õpivad. Samuti oli palju juriste ja puidutöö tegijaid, milline võrratult lai haare! Veel on paljudel mu lugejatel loomaarmastus. Enamikel muidugi kodus kass, paljudel koer, ühel võrratul inimesel ka ORAV! Saate aru! ORAV! Ta saatis mulle pildi ka oma oravast, kes, põsk pähkleid täis, unistavalt aknast välja vaatab, aga ma ei julge seda praegu siia panna. Äkki inimene tahab oma oravat privaatsuses kasvatada vms. Aga ma olen sellest ajast saati Kardole rääkinud, et ma VAJAN endale oravat! Ta ei arva, et see on siiski mu vajaduste tipus :(

Naljakal kombel on mu lugejate hulgas ka kaks menti! Saate aru! Ja nad tunnistasidki üles, et nad on mendid. Ja üks lastekaitses töötav isik kah. Seega ei saagi tulevikus parooli all kirjutada, kuidas ma Mari peksan. Lucky child

Kuidas lugejad siia jõudnud on?

Enamasti vist ikka Delfist, aga väga suur osa ka Daki blogist ja Tikri blogist (keda mul muuseas oli eila au esmakordselt oma silmaga näha). Ja noh, muidugi ka Feissbuukist hitlerimammade posti peale.

Mida lugejad lugeda soovivad?

Kardo jaburdusi, trussikumiisu saagat ja Mari sündi. Tore, et MINA siin ilmas veel kedagi huvitan :(

Miks mu blogi loetakse?

Väga paljud (vähemalt 50!!) inimest kirjutasid, et loevad mu blogi lapse imetamise ajal :D Mul on hea meel, tervitan siinkohal kõiki neid, kelle rind kellegi suus on! Veel kiitsid paljud, et neile meeldib see, kuidas mind ei huvita, mida teised minust arvavad ja ma kirjutan kõigest vabameelselt.

Wait, what?! Mind huvitab küll ju, mida teised must arvavad :D Mulle lihtsalt tundub endale vähemalt, et ma kirjutan ju nii normaalset juttu, et mida erilist siin ikka minust arvata. Samas elasin ma 20 aastat teadmises, et kõikidel inimestel käib puus liigesest välja, seega ei ole ma just alati kõige kirkam kriit karbis.

Aga selle külje pealt küll, et kui ma mõtlen, et kuskil istub keegi, kes mu blogi loeb ja siis räägib sõbrannadele, et ISSAND kui mõttetu ja loll see Mallukas ikka on. No TÕESTI ei huvita :D Võib-olla kõigutaks see mind rohkem, kui ma reaalselt pealt näeksin sellist vestlust vms, aga ma isegi ei mõtle tavaliselt sellele, et ma võin kellelegi mitte meeldida. Ma tundun endale küll üsna mõnus…I love myself…

Et siis, ärge pliis olge pahased, et pidin teile vastama nõmeda copy-paste kirjaga. Mu HING oleks vastanud rohkem, aga mu füüsiline keha on paistes ja sinikaid täis ja veenid ära sorgitud ja jõuetu :D
Ja Kardo tänab ka kõikide miljonite tervituste eest! Ja kassid. Ja Mari, kuigi palub edastada soovi, et teda mitte kutsuda kõhubeebiks, sest siis me mõlemad peame endale kurku oksendama.

NÄIDE, millist ankeeti MITTE saata:

Nimi: Lea (mitte, et Lea nimelised ei tohiks kirjutada, võtsin suvalise näite :D)

Kes sa oled: Inimene.

Kuidas sa mu blogi leidsid: Ei mäleta.

Millised postitused sulle kõige rohkem mokkamööda on: Kõik.

Miks sa mu parooli tahad? Et lugeda.

Vannu ema-isa surma nimel, et sa ei hakka mu hinge sittuma selle informatsiooniga, mida sa salajaste postituste alt leiad. Ok.

Kas sulle meeldib Family Guy?  Ei.

Kas sul on kodus loomi? Kass.

Lihtsalt mainin, et võid siis ka mitte üldse oma aega raisata. Nats naljakas on selliseid ankeete saada :D

I’M ALIVE!

Praeguse seisuga olen läbi lugenud 426 ankeeti (need ainult gmailis, FB’i lehe omi ei lugenud kokku) ja katsun vahepeal arglikult käega, et kas mu silmadest juba jookseb verd?

Ma ei mäleta, millal mul viimati NII pingeline olla oli :D Ma oleks tahtnud ju kõikidele kohe vastata, aga ankeedid tuli ju läbi ka lugeda ja osad Kardole ette lugeda ja siis naljakaid pilte arvutisse seivida ja TEGELIKULT jõudsin ma täna veel kasuisa sünnipäevalgi käia ja ühe loo Nipiraamatusse valmis kirjutada ja Delfi beebiblogi valmis vorpida ja nüüd on lugu nii, et kell on varsti KAKS ja mina olen ikka üleval! Mina, kes ma juba kell 11 koomaunne vajun. Aga vähemalt on HETKEL kõikidele kirjadele vastatud!

Hauda see blogi mind ajab! HAUDA!

Mitte, et nüüd eriliselt kurb oleks lugeda mitusadat kirja, kus kõik mind komplimenteerivad ja kiidavad. Ma reaalselt mõtlesin, et peaks need välja printima ja sita tuju korral lugema hakkama vms. Aga kuhu ma tahtsin oma halaga jõuda:

SUURED TÄNUD TEILE! Mulle tõesti meeldis väga enda lugejatega nn “tutvuda” ja need, kes kirjutasid, et nad nagu teaksid mind päriselt ja tahaks mulle tänaval tsau öelda, siis öelge jah! Või noh, pigem öelge mulle kohe tsau, kui saadate mulle pärast creepy kirja “ma nägin sind rimis…”. Siis ma võin hakata kartma, et sa oled kirvemõrtsukas :(

Kuigi jah, suht imelik oleks vist endal ka võõrast tänaval tervitada, aga ma ei tea. Tulge külla siis näiteks? Ausalt, mulle hakkasite ka KÕIK TE, kes te ankeedi mulle saatsite, meeldima. Ok, mõned intensiivsemalt, kui teised, aga noh, mis iganes :D Ma kohe tunnen, et ma klapiks nende inimestega ja mul pole uute houmide vastu midagi. ERITI rasedate uute houmide vastu, sest neid mul väga pole. Nii et ärge peljake – tulge külla (mõni lugeja on käinud, ausalt kah :D) või lisage mind FB sõbraks ja siis puhuge minuga juttu vms. (Mõistsin nüüd, et kõlan nagu megasõbratu eit, kes anub inimesi endaga suhtlema, seega lõpetan :( )

Ja ma homme kirjutan pikemalt statistikast, mida ma vaikselt ankeete lugedes tegin ja homme teen soovipostituse kah ära, sest on soovinädal ja nüüd ma jälle teen ju sohki, sest ei kirjuta soovitud teemal. Oh mind vana põrgulist.

Aga ok, ma PEAN magama minema, sest ma olen väeti ja hädine naine. HEAD ÖÖD, kallid põdrad!