Sel nädalal tuleb iga postitus nii, et teema valib eelmise posti esimene kommentaar. Esimene soovinädala postitus on siis teie ees ja see peaks kajastama beebiasju, mis mul Marile juba olemas on. Hakkame siis aga pihta.
Vanker on olemas. Selle on enamuse ajast Joosep hõivanud, aga teinekord mahub Kurg ka sisse ja siis nad teevad seal sees rongi. Minu poolest tehku pealegi, ma oleks ise ka seal sees, kui ma ainult sinna mahuks. Seega ei saa ma seda ka neile ette heita.
Maril on ka tänu Naabrinaisele olemas hunnik mänguasju, millest minu lemmikuks on kujunenud lapse esimene kräkiraamat. See krõbiseb ja krabiseb ja alguses on Maril sellest suure tõenäosusega üsna ükskõik.
Need on siis riided, mis ootavad kuni ma nad kummutisse panna saaks. Selle jaoks tuleb see kummut korda teha ja sellega ma kuigi kaugele jõudnud ei ole veel. Aga vähemalt ei vedele nad enam niimoodi hunnikus, vaid ma ikka olen neid natukene viisakamasse hunnikusse voltinud.
Mõned asjad ripuvad lausa kapis. Täiesti mõttetult võtavad ruumi seal, aga ma ostsin väiksed riidepuud ja tahtsin midagi riputada kuskile.
Sellised välisriided on olemas. Burberry mantlike, kombekas ja mingisugune.. jope? Jumal teab, mis suurustele või millal ta neid selga panna saab. Eks ma siis aeg-ajalt üritan selga suruda midagi ja nutan, kui see juba väikseks jäänud on.
Esimeks suveks on Marile selline maasikatrikoo juba olemas. Tahaks endale ka sellist, aga näed, pean leppima hoopis bikiinidega.
Voodit ja seda voodikarusselli ma olen juba näidanud, aga näete nalja – ikka näitan veel. Ühel ööl hakkas see voodikarussell laulma. Ma pidin ennast hirmust peaaegu täis kusema, aga siis selgus, et see oli kõigest Joss, kes neid kulinaid sikutas ja ta nõnda natukene laulma sai. Vedas.
Sellise hommikumantli tõi meile perekonnasõber. Kuigi see on vast liiga suur, siis ma hoian seda siiski vannitoas, sest see sobib oma värvi poolest sinna ideaalselt.
Pärandus Naabrinaise lastelt, ehk siis Mari esimesed mänguasjad. Üks asi on sealt tegelikult Mila oma ka, see laiskloom. Nad kunagi unustasid siia ja ma alati unustan seda tagasi viia :( Sorri, Mila.
Mingisugune vidin, mille saab külma panna ja siis anda Marile nätsutada, juhul kui tal selline tahtmine peale peaks tulema.
Roosa rätikuke on teda ka ootamas. Kuidas siis muidu ikka saaks?
Kolleegi käest sain ka lamamistooli, mille sees olevat hea last hoida, kui ise miskit muud teha tahad. Ma olen seda juba testinud kahe lapsega, kes siia korterisse sattunud on ja tulemused on 50-50. Jasper vihkas seal olemist ja Lauri oli rahul. Samas oli Lauri igal pool olemisega rahul, seega ei tea, kas asi oli toolis või leplikus noormehes.
Kingitus Naistelehe kolleegidelt. Seal on nöör ja kui seda tõmmata, siis hakkab selline harju keskmine titelauluheli. Teate ju küll, eksole.
See kingitus Joik’ilt on ju ka täitsa ainuüksi Marile mõeldud.
Eriti turvaline Aton2, mille Beebicentrist koos vankriga soetasin. Mina uskusin ainult müüjat, aga täna just nägin, et keegi blogis ka sellest. Ju siis on väärt kraam.
Enne kui ma hõiskasin, et mina sinna poodi enam jalga ei tõsta, siis me Kardoga ühe korra ikka tõstsime ja ostsime sealt sellised sokid. Et me saaksime ikka kinnitust, kui palju Mari meidarmastab.
Seda lapsenahka ma juba näitasin, aga see on niii pehme ja armas ja veelkord tänud Mariale, kes selle Marile väljamaalt tõi. Ikka uhkem kraam on väljamaal, koos rohelisema rohu ja sinisemataevaga.
Ma ei tea miks, aga olen ostnud ka ühe luti. Kui ma seal Beebicentris seda megashopingut tegin, siis müüja soovitas, et üks võiks ikka olemas olla. Ma ei usu eriti lutindusse, aga noh, las ta siis olla.
Ja rohkem asju ma teile näidata ei oska ja vist ei ole ka. Aaa ei, reisivoodi on ka, aga see on ära pakitud. Ja lapsevann on männikul ja Kätu lubas ka ühe anda, kui me Männiku oma ei viitsi tuua. Ja Edith lubas söötmistooli anda ja… Aga sellega on ju aega, enne kui seda kasutama saab hakata, nii et pole hullu.
Lõpuks ometi kasutasin ära oma Beebicenteri kinkekaardi ja ostsin selle komplekti ära, et ma ei peaks hakkama Mari käejälgi siis tegema, kui ta 42-aastaseks saab. Õnneks joppas ja tegin need hoopis ta kuuenda nädala “sünnipäeval”, seega on Mari täna hoopis 42 päevane, mitte aastane. Joppas!
Mallu jaburdab 