PALJU ÕNNE! Sorri, et video viltu on :D
Võta minuga ühendust mariannkaasik@gmail.com
Sildiarhiiv: video
rõõmus Marike
Mis muu saaks sama tore olla, kui suust mulle ajada ja piima oksendada. Fun fun fun!
Oh lasteaed, oh lasteaed
Nagu kõik teavad, siis tänapäeval tuleb laps lasteaeda registreerida umbes sellel sekundil, kui sa ta välja pressida suudad. Mina olen aga aeglane ja seega tegin ma selle nalja alles täna ära. Mina teadsin seda, et tuleb täita AVALDUS, saata see ühte kolmest enda valitud aeda ja siis nad ise tegelevad sellega edasi, et sa teise kahte ka regatud saaksid.
Täna aga teatas hea lugeja mulle, et mitte ainult kolme lasteaeda ei või ennast järjekorda panna – lisaks võid panna ennast kolme sõimelasteaia järjekorda. Ega neid Tallinnas palju ole, näete SIIN on list ja kui hoolikalt vaatad, siis mõne nimetus on LASTESÕIM, nende seast saab ka kolm valida ja täita sama ankeet, kus lihtsalt paned 3 lasteaia asemel 3 sõime. Seega suureneb su võimalus saada kolme koha asemel lausa kahekordseks!
Kuigi need sõimed kesklinnas on nii pikkade ootejärjekordadega, et enne jõuab väike Mari kuuendasse klassi minna, aga proovida ju võib :) Ma nii igaks juhuks kirjutan seda siia, sest nagu ma aru saan, siis paljud ei teagi sellest võimalusest. Hell hing, nagu ma olen, siis jagan oma teadmisi, sest ma olen kindel, et lastele meeldib lasteaias käia. Mulle küll meeldis TÄIEGA! Siinkohal tervitaks oma kasvataja Terjet (tänapäeval öeldakse vist õpetaja, aga mis siis :D).
Lõpetuseks video sellest, kuidas Maril suure paitamise peale väike naeratus välja tuleb.
alatud valed
Ma eile suure suuga lubasin, et video tuleb ja puha, aga läks hoopis nii:
Koristasin magamistuba ja avastasin, et Mari asju pole MITTE KUSKILE panna! Läksin soov.ee’sse ja leidsin kolme sekundiga kollase kummuti, mis minu meelest oleks ideaalselt sobinud meile magamistuppa. Kuna kuulutusel numbrit polnud, ainult e-mail, siis ilma suuremaid lootusi hellitamata saatsin meili ära.
Poole tunniga oli mul vastus, et tulge aga heaga kummutile järele, see on teie! No siis ma hakkasin autot sebima. Sander, üllas hing, oli nõus jälle sõitma ja nõnda laenasimegi kasuisa autot ja sõitsime kummutijahile.
Samal ajal sai Kardo kõne oma emalt, kes teatas, et ta on haiglasse viidud. Kell oli aga nii palju, et enam külastada ei oleks saanud ja muidugi väitis Lea, et tal pole midagi vaja ja et me ei peaks üldse sinna minema. Oeh. Tõstsime siis kummuti autosse ja läksime poodi. Esiteks ei olnud meil endal kodus midagi süüa ja Kardo emme palus tal poest kassidele süüa osta ja minna Männikule, et sealt mõned tema asjad kokku korjata (kuna härra Juss on seal muidugi tagasi ja ta varastaks need muidu ära :))
Järve Selveris olin ma kohati kindel, et just seal Mari ilmavalgust näeb, sest mul hakkas NII ebameeldiv olla. Isegi mitte niivõrd valus, vaid nii suur pinge oli kõhus, et tule jumal appi. Nõnda ma siis seal ägisesin ja käru najal shoppasin.
Kui me Männikule jõudsime, siis vooris majast välja mingi kamp töllmökke (Jussi sõbrad) kes läksid rakettidega mängima nagu 10-aastastele poistele ikka kohane. Ega me sinna kauaks jäänud ka. Kardo viis kassitoidu ära, võttis ema asjad ja me tulime koju.
Siis ma hakkasin kokkama. Kardo soov oli saada jõulusööki, nõnda tegin ma ahjukartuleid, ahjuliha ja mulgikapsast. Ja kui lõpuks need kokkamised ja söömingud läbi said, oli kell nii palju, et me EI SUUTNUD mingit videot teha.
Ja täna kui ma ärkasin, siis ma hakkasin kummuteid sättima ja veel peaks pesu pesema ja tube koristama ja Kardo peab minema Männikule, sest üks huviline tahab saunamajakest vaatama tulla ja ühtlasi peab seal boileriga midagi ette võtma, sest see ei tööta. Ahjaa, naabrid helistasid Kardo emale ja ütlesid, et seal oli öösel räme läbu toimunud, seega peaks neid ka natukene paika taguma.
Veel peaks Kardo emmele külla minema ja…ja…ja…ainuke asi, mida ma teha suudan, on lamada ja Kinder Buenot süüa. Ok, tegelikult ma näitan teile oma uut kummutit kah kohe, aga enne ma peaks ennast pesema. Oeh KUI RASKE ON ELADA, KUI MA KOGU AEG NII VÄSINUD OLEN :(
Appi, keegi elab mu sees!
Nüüd on pihta hakanud selline rist ja viletsus, et ilmselgelt ei taha see väike laps mu sees olla ja otsustas rabeleda kuni ta välja lastakse. Eriti agar oma põgenemist planeerima on ta öösiti, takistades mul oma iluund saamast.
Kardo rääkis mulle, kuidas ta ühel ööl ennast pööras ja kuulis, kuidas ma vaevatuna mõmisen. Kuna mul tekki peal ei olnud (ei tea, kas olin ise maha ajanud, või on Kardo tekiröövel) siis ta nägi, kuidas mu kõht imevigureid tegi, Pole ime, et ma mõmisesin, kui tulnukad mu kõhu kaudu ennast välja kaevata üritavad, eksole.
Eile õhtul avastasin ma, et ma ei saa külje peal magada, sest siis pidas see väike neiu vajalikuks mind millegagi (käte-jalgade-pea-haamriga) selle külje peale peksta, millel ma laman. Seega pidin olema ainult selili ja siis oli ka selline tunne, nagu ma oleks kuskil tulnukafilmis, sest kõht lihtsalt elas oma elu.
Täna hommikul olen ma nii toredalt varajane, sest Kardo siblis siin ringi enne tööle minekut ja kohe, kui ma silmad avasin, hälisesin ma vaikselt: “Appi, keegi elab mu sees!”. Jälle käis seal suuremat sorti koeravõitlus. Või lapse liigutused, kes teab.
Igatahes tundub mulle, et laps on siiski pärinud Kardo hiiglaslikkuse geenid ja minu pistiitamise geenid ja nüüd saab ta seal sees omaette pihku kihistada, et nõnda palju pulli teeb.
Oled oled naljanina, kallikene, rahune nüüd natuke maha ja maga ka vahelduseks. Ole inimene!
EDIT: Ja siis ma kulutasin arutul hulgal minuteid oma elust selle proffesionaalse ja dramaatilise video tegemiseks. Nagu näha, siis poole video pealt hakkab käsi nii värisema, et pillan telefoni ka maha :D
kirjad kõhtu: väike tüdruk
Mu käsi ei tõuse sind enam mingisuguseks papaiaks või spagettsuvikõrvitsaks kutsuma. Miks ma seda üldse tegin, seda ma ei tea. Eriti kuna sul juba on päris nimi täitsa olemas, mida ma naaa-aa-aatukene veel enda teada hoian. Ok, su isa ikka ka teab. Ja need, kellele ma ikkagi öelnud olen… :(
Asi, mida sa minu kohta aastate jooksul õpid on see, et ma ei suuda vait olla ja üllatusi teha. Never. Loodame, et ma ikka kunagi sulle mõne üllatussünnipäevaga hakkama saan. Tead küll, selline, kus me teeskleme, et me unustasime su sünna ära ja lõpuks on see awesome party! Nagu filmides.
Igatahes tulin ma sulle kirjutama, et isegi 22 nädalat vanana (kuigi see on üsna naeruväärne VANUS, mis sul oktoobrist nagunii ära nullitakse) suudad sa mind niiii pingesse ajada. Näiteks eile üritasin ma igavusest filmida seda, kuidas sa kõhus liigutad.
No peale selle, et mu jalad tundusid seal videos kui pakud, sa lihtsalt:
a) ei liigutanud
b) liigutasid siis, kui ma ise ka just liigutasin, seega seda polnud näha
c) liigutasid kuskil sügavustes
Loomulikult iga kord kui ma telefoni pettunult kõrvale heitsid, siis lõid sa mind nii kõvasti, et pool kõhtu liikus. Ega ma seda muidugi videole ei saanud :) Tänks, kallis.
Mingid õrnad müksud sain ma ikka lõpuks videole ka. Need pidin ma ka sinust patsutamise ja hõõrumisega välja pressima, et sa koostööd teeksid.
SIIT VIDEOST peaks natuke seda imeasja nägema. 0:18 ja 1:19. Kui sa jääd kunagi tulevikus juurdlema, et miks ma lamasin kõrvitsaseemnepurusena ja püksata elutoas, siis ütlen kohe ära, et ega see rasedus muud olegi.
Muidugi oled sa kiuslik ka siis, kui ma tahan lasta kellelgi su liigutusi katsuda. Panevad käed kõhule ja sina mängid tardumismängu. Lõpeta ära, ole inimene.
Ma tahan ju ka uhkustada :)
Mallu jaburdab 