Monthly Archives: september 2013

õige naine sünnitab põllul!

Ei ole mingi üllatus, et tänagi ajasid mind üles mu kaks parimat sõpra – kõrvetised ja pissihäda. Mul polnud midagi paremat teha ka pärast, seega hakkasin telefonis meile lugema ja tsillisin Facebookis ja tõmbasin endale igaks petteks tuhude lugemise appi ja lõpuks jõudsin otsapidi Delfi Naistekasse, kuhu eile õhtul kolumnike üles läks.

Hakkasin siis kommentaare lugema ja no nagu ma arvasingi, siis leidus ikka mõni, kes arvab, et ma olen üks kohutav vingats, kes võiks ikkagi kiirelt aborti teha, sest pole ilus niimoodi vinguda. Mis mõttes ma vajan MEHE ABI riietumisel? ÕUDNE! Või et ei saagi kummarduda? Õudne joriseja olen ikka. Asju peaks huumoriga võtma! Kahjuks mina huumorit ei mõista, seetõttu ma vedelengi teinekord päevi palja perssega ja ootan, kuni Kardo mind riietada suvatseb. Mis seal ikka. Vanasti olid kõik inimesed palja perssega ja ei pidanud seda üldse suureks asjaks.

Parim kommentaar oli aga see, et kas ma ikka tean, et vanasti sünnitasid naised põlluveerel, viisid vahepeal vastsündinu koju lambanahale puhkama ja põllule tagasi. Vot SEE on naine, eksole. Null vingumist ja halamist. Ei noh, tõesti ma usun, et see nii oli ja tõesti tragid naised olid omal ajal, aga kas tõesti keegi loll arvab, et mõnele naisele MEELDIS põlluveerel sünnitada ja 5 tunni pärast kartuleid edasi kõblata? :D

Et nad jumala eest ei teinud seda sellepärast, et olukord seda nõudis, vaid neile siiralt nii väga meeldis põllul rabada, et sünnitusel tuli lausa pisar silma. Mitte sellepärast, et vao vahel ebameeldiv ja valus sünnitada, vaid sellepärast, et väärtuslik kõplamise aeg läheb lihtsalt heast peast raisku!

Mul on siin õismäel K-rauta kõrval üks karjamaalapike, ehk peaks ka seal omadega ühele poole saama, et ikka selle “tõelise naise” tiitel kätte saada? Ilma küll ei tahaks jääda.

Aga natuke olen mina ka hea naine (kui seda üldse võimalik uskuda), sest suurest igavusest tegin ma Kardole hommikusööki:

1372782_10151871775059911_1003789385_n

Advertisements

Kuidas Mari välja meelitada?

Tunnistan oma viimases Naisteka Beebiblogis, et kopp on RÄMEDALT EES!

Mis on need nipid, mida teie kuulnud olete, et sünnitust esile kutsuda? Sellest ma parem ei räägi, et ma sünnitust ka tegelikult kardan :D

Mis kuulujutte teie kuulnud olete? Või mida te enne tegite, kui sünnitama hakkasite?

proovi siis niimoodi elada

Jälle lehvitan oma karvase kõhuga, aga viimase paari nädala uus mood on luksuda ERITI INTENSIIVSELT. Näiteks niimoodi:

kes on Malluka lugejad?

Ma olen nüüd läbi lugenud miljon-triljon ankeeti (JAH, see on päriselt ka adekvaatne number!) ja mul on tunne, et mul on nii palju sõpru, kelle olemasolust ma ei teadnudki :D Mõnda kirja lugesin ja naersin ja mõtlesin, et kurat, kui see inimene mulle külla tuleks, siis ma kindlasti saaksin temaga mega hästi läbi, sest ta tundub AWESOME.

Mõned kirjad olid lausa nii südamlikud, et ma oleks tahtnud neile pikalt ja põhjalikult vastata, aga ma ei teinud seda. Ma ei tea miks, aga mul oli seal gmailis olles lausa pinge sees, kui mul on kõrval number, mis on üle saja ja mina hakkaks siin hullu eepost vastu kirjutama. Aga ma ütlen veelkord, et lisage mind heaga FB’is sõbralisti. Ma tean, et paljud ei viitsi kommida, aga kui teinekord on tunne, et tahaksid mulle midagi rääkida, siis oleks ju hea, kui selline võimalus olemas oleks.

Ma sain naljakaid kirju, toredate piltidega kirju (siiani kokku KUUS julget, kes trussikud teksaste peale tõmbasid! respekt jou! Ma peaks ise ka sellise pildi tegema, siis oleks aus!) ma sain kurbasid kirju, ma sain mega avameelseid kirju ja ma sain ka selliseid kirju, millele ma ei vastanud sõnagi :D

Suht naljakas, et keegi viitsib mulle täita terve ankeedi ja siis mainida, et kle, sa pole just mu lemmikinimene, aga su blogi ikka nagu loeks. Ma ei tea, ma ei eeldagi teie kõigi LEMMIKINIMENE olla, aga ei ole kuigi kaval seda parooli öeldes mainida. Sest siis mul tekib sinu suhtes teatud paranoia ja paroolist jääd sa nõnna kahjuks ilma :(

Ühtlasi kasutasin ma juhust ja ütlen “AKWARD!” selle peale, et palusin teil ema-isa surma nimel vanduda. Üsna nadi oli lugeda kümneid kirju, kus on kirjas, et “jep, mu vanemad surnud…”. Sorri, olengi selline taktitundetu teinekord. (Ükskord tegin kuskil peol omastarust lahedat “your mom” nalja ja ütlesin, et ema sul lämbub oma okse sisse. KUI SUUR on tõenäosus, et seltskonnas ongi keegi, kelle ema on oma okse kätte lämbunud on. Väike eks? Aga ometi seal seltskonnas üks säärane isend oli.. :( Vabandan nüüd tagantjärele veelkord selle noormehe ees, kuigi intsident leidis aset mingi 6 aastat tagasi).

Kes on Malluka lugejad?

Väga suur osa on rasedaid või just lapse saanud naisi, see vist ei ole üllatav. Ametite vallas jäi silma suur hulk lasteaiakasvatajaid, või inimesi, kes selleks parasjagu õpivad. Samuti oli palju juriste ja puidutöö tegijaid, milline võrratult lai haare! Veel on paljudel mu lugejatel loomaarmastus. Enamikel muidugi kodus kass, paljudel koer, ühel võrratul inimesel ka ORAV! Saate aru! ORAV! Ta saatis mulle pildi ka oma oravast, kes, põsk pähkleid täis, unistavalt aknast välja vaatab, aga ma ei julge seda praegu siia panna. Äkki inimene tahab oma oravat privaatsuses kasvatada vms. Aga ma olen sellest ajast saati Kardole rääkinud, et ma VAJAN endale oravat! Ta ei arva, et see on siiski mu vajaduste tipus :(

Naljakal kombel on mu lugejate hulgas ka kaks menti! Saate aru! Ja nad tunnistasidki üles, et nad on mendid. Ja üks lastekaitses töötav isik kah. Seega ei saagi tulevikus parooli all kirjutada, kuidas ma Mari peksan. Lucky child

Kuidas lugejad siia jõudnud on?

Enamasti vist ikka Delfist, aga väga suur osa ka Daki blogist ja Tikri blogist (keda mul muuseas oli eila au esmakordselt oma silmaga näha). Ja noh, muidugi ka Feissbuukist hitlerimammade posti peale.

Mida lugejad lugeda soovivad?

Kardo jaburdusi, trussikumiisu saagat ja Mari sündi. Tore, et MINA siin ilmas veel kedagi huvitan :(

Miks mu blogi loetakse?

Väga paljud (vähemalt 50!!) inimest kirjutasid, et loevad mu blogi lapse imetamise ajal :D Mul on hea meel, tervitan siinkohal kõiki neid, kelle rind kellegi suus on! Veel kiitsid paljud, et neile meeldib see, kuidas mind ei huvita, mida teised minust arvavad ja ma kirjutan kõigest vabameelselt.

Wait, what?! Mind huvitab küll ju, mida teised must arvavad :D Mulle lihtsalt tundub endale vähemalt, et ma kirjutan ju nii normaalset juttu, et mida erilist siin ikka minust arvata. Samas elasin ma 20 aastat teadmises, et kõikidel inimestel käib puus liigesest välja, seega ei ole ma just alati kõige kirkam kriit karbis.

Aga selle külje pealt küll, et kui ma mõtlen, et kuskil istub keegi, kes mu blogi loeb ja siis räägib sõbrannadele, et ISSAND kui mõttetu ja loll see Mallukas ikka on. No TÕESTI ei huvita :D Võib-olla kõigutaks see mind rohkem, kui ma reaalselt pealt näeksin sellist vestlust vms, aga ma isegi ei mõtle tavaliselt sellele, et ma võin kellelegi mitte meeldida. Ma tundun endale küll üsna mõnus…I love myself…

Et siis, ärge pliis olge pahased, et pidin teile vastama nõmeda copy-paste kirjaga. Mu HING oleks vastanud rohkem, aga mu füüsiline keha on paistes ja sinikaid täis ja veenid ära sorgitud ja jõuetu :D
Ja Kardo tänab ka kõikide miljonite tervituste eest! Ja kassid. Ja Mari, kuigi palub edastada soovi, et teda mitte kutsuda kõhubeebiks, sest siis me mõlemad peame endale kurku oksendama.

NÄIDE, millist ankeeti MITTE saata:

Nimi: Lea (mitte, et Lea nimelised ei tohiks kirjutada, võtsin suvalise näite :D)

Kes sa oled: Inimene.

Kuidas sa mu blogi leidsid: Ei mäleta.

Millised postitused sulle kõige rohkem mokkamööda on: Kõik.

Miks sa mu parooli tahad? Et lugeda.

Vannu ema-isa surma nimel, et sa ei hakka mu hinge sittuma selle informatsiooniga, mida sa salajaste postituste alt leiad. Ok.

Kas sulle meeldib Family Guy?  Ei.

Kas sul on kodus loomi? Kass.

Lihtsalt mainin, et võid siis ka mitte üldse oma aega raisata. Nats naljakas on selliseid ankeete saada :D

Kaitstud: Lugu sellest, kuidas ma haiglast põgenesin

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Soovinädal: kuidas ma Aussi läksin

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

I’M ALIVE!

Praeguse seisuga olen läbi lugenud 426 ankeeti (need ainult gmailis, FB’i lehe omi ei lugenud kokku) ja katsun vahepeal arglikult käega, et kas mu silmadest juba jookseb verd?

Ma ei mäleta, millal mul viimati NII pingeline olla oli :D Ma oleks tahtnud ju kõikidele kohe vastata, aga ankeedid tuli ju läbi ka lugeda ja osad Kardole ette lugeda ja siis naljakaid pilte arvutisse seivida ja TEGELIKULT jõudsin ma täna veel kasuisa sünnipäevalgi käia ja ühe loo Nipiraamatusse valmis kirjutada ja Delfi beebiblogi valmis vorpida ja nüüd on lugu nii, et kell on varsti KAKS ja mina olen ikka üleval! Mina, kes ma juba kell 11 koomaunne vajun. Aga vähemalt on HETKEL kõikidele kirjadele vastatud!

Hauda see blogi mind ajab! HAUDA!

Mitte, et nüüd eriliselt kurb oleks lugeda mitusadat kirja, kus kõik mind komplimenteerivad ja kiidavad. Ma reaalselt mõtlesin, et peaks need välja printima ja sita tuju korral lugema hakkama vms. Aga kuhu ma tahtsin oma halaga jõuda:

SUURED TÄNUD TEILE! Mulle tõesti meeldis väga enda lugejatega nn “tutvuda” ja need, kes kirjutasid, et nad nagu teaksid mind päriselt ja tahaks mulle tänaval tsau öelda, siis öelge jah! Või noh, pigem öelge mulle kohe tsau, kui saadate mulle pärast creepy kirja “ma nägin sind rimis…”. Siis ma võin hakata kartma, et sa oled kirvemõrtsukas :(

Kuigi jah, suht imelik oleks vist endal ka võõrast tänaval tervitada, aga ma ei tea. Tulge külla siis näiteks? Ausalt, mulle hakkasite ka KÕIK TE, kes te ankeedi mulle saatsite, meeldima. Ok, mõned intensiivsemalt, kui teised, aga noh, mis iganes :D Ma kohe tunnen, et ma klapiks nende inimestega ja mul pole uute houmide vastu midagi. ERITI rasedate uute houmide vastu, sest neid mul väga pole. Nii et ärge peljake – tulge külla (mõni lugeja on käinud, ausalt kah :D) või lisage mind FB sõbraks ja siis puhuge minuga juttu vms. (Mõistsin nüüd, et kõlan nagu megasõbratu eit, kes anub inimesi endaga suhtlema, seega lõpetan :( )

Ja ma homme kirjutan pikemalt statistikast, mida ma vaikselt ankeete lugedes tegin ja homme teen soovipostituse kah ära, sest on soovinädal ja nüüd ma jälle teen ju sohki, sest ei kirjuta soovitud teemal. Oh mind vana põrgulist.

Aga ok, ma PEAN magama minema, sest ma olen väeti ja hädine naine. HEAD ÖÖD, kallid põdrad!